suundi vastandada. Arvud ja tähendused on vastastikku teineteisest sõltuvad. Arvud põhinevad tähendusi sisaldaval abstraheerimisel ja tähendusi sisaldavaid mõistelisi fenomene võib väljendada arvudega. Mõõtmine sisaldab kõikidel tasanditel nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse poole. Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse ka selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sovivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktureeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu ka paremad. Kuid meie arvates ei ole meetodid või tehnikad paremad või teaduslikumad ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus sõltub uurimuse jaoks uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist ( Jankowicz, 1991). Peamine erinevus kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimistöö vahel pole mitte ,,kvaliteedis" vaid protseduuris
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme
Välisartiklid olid väga mahukad ja kirjeldasid väga erinevaid maastiku käsitlemise viise. Teemad olid väga põhjalikud ja oli kasutatud palju teaduslikke fakte. Artiklid olid hästi kirjutatud, kuid palju jäi ka keelebarjääri taha kinni. Võrreldes Eesti ja välisartikleid, oli tunda suuri erinevusi. Käsitlused olid väga erinevad ja kasutusalad suured. Küll oli Eesti artikleid kergem lugada ja mõista, kuid siiski tundusid välisartiklid uuenduslikumad ja teaduslikumad. Kasutatud allikad Luik, V., 2001, Mis on maastik? Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 7. Jauhiainen, J.S., 2001, Maastiku uuema ühiskonnageograafilise lähenemise aspektist. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 22-29 Kont, A., 2001, Maastik maastikuteaduses ja maastikuökoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H
teha kogu aeg. Igal inimesel ja ka loomal on oma mõttemaailm ja oma arusaam kõigest. Mis elu see oleks kui kõik olendid oleksid täpselt ühesugused ja mõtleksid täpselt ühtemoodi. Elust kaoks igasugune huvitavus ja võimalus üllatuda. Siis oleks elu nagu tühi valge leht. Lõppsõna Minule isiklikult selline asi ei istu nagu filosoofia, mulle istuvad rohkem teaduslikumad alad nagu füüsika või matemaatika. Kuid kuna Leibnizi fiosoofia põhinebki metafüüsikal, siis see on minu jaoks isegi veidike huvitav. Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest"
võimalik küsitleda ainult 50 aastaseid mehi tööjuures kas tööga ja palgaga rahul. Sest see küsitlus poleks objektiivne. Kuna ... mõõtmiseks kasutatakse blankette küsimustikke kontrollitakse mitmekordselt küsimustel sama küsimust siis on vastus usaldatav. 5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) longituuduuring uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust.
valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme.
– Nõuab siiski teema kitsendamist ja teooriatega sidumist • Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks • (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad • Teadusajakirjad – teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine • Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast! • Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: • “Eesti erakondade kujunemine” pole hea teema. • “Eesti suuremate erakondade kujunemine 1988-1995” on uuritav teema.
annaabi.ee 
