Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
(158). Teooriavaliku küsimuses toonitab Kuhn, et loogiliselt sundivat
valikukriteerumit polegi. Mingis teadlaskonnas on alati rühmasiseselt kinnitatud
väärtused, mis üksikteadlaste valikut suunavad (158). Kuhni arvates sõltub
teatud ala kvalifitseeritavus teadusena sellest, kas ta sobitub teaduskäsitusega,
mida esitab oma raamatus. Teaduse ja ebateaduse eristamisel on teatud
huvivaldkonna kõige tähtsam joon selle võime toetada normaalset
teaduslikkutraditsiooni (159).
Nagu ka Lakatos ei põhjenda Kuhn, miks peaks teadus olema kõrgemal teistest
huvivaldkondadest, vaid peab seda enesestmõistetavaks (159). Kuhni
teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate
omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja
sotsioloogilise analüüsi abil. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust
kindla teadlaskonna otsustuste ja toimisviisi kritiseerimiseks; ehkki Kuhni