Kaljujoonisteuurimine tundub ka väga kahtlane miks peab neid just geomeetriliselt uurima ja kas needjooned ning kaared üldse ütlevad meile midagi? Üks kindel joon, mis tuleb Maie Remmeli kirjutistest välja, on Muinas-Eesti. Antud raamat ja arvamused, mida on ta kirjutanud ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Kesknädal, puudutavad kõik Eestit ja selle maakasutust. Antud raamatus ja mitmetes autori sõnavõttudes tuleb välja, see et ta tegeleb euroopalik teaduskultuuri kaitsmisega. Raamatustki oli näha, et ta välistab igasuguse mõju, mis tuleb väljastpoolt Euroopat. Üks kohaks, kust on väidetud kõik pärinevat, on näiteks Egiptus.Autori jaoks on idamaine müstika sallimatu. Maie Remmeli avastustest lähtuvalt on paljud avastused just Karjalas või Eestis tehtud. Selline saavutuste omistamine siinsetele aladele tundub kuidagi võlts ja ülepakutud. Eestil on piisavalt saavutusi, mis on mõjtanud ka ülejäänud maailma, mistõttu
Kultuuriajaloo konspekt TLÜ 2017 Eksam: mõistete määratlemine + arutlevad küsimused. Fakte autoritest otseselt teadma ei pea, kuid peab teadma põhilisi vaateid vms. Kultuuriline pööre ,,Cultural turn" 1980's - Uus arusaam: kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga. Vanade distsipliinide ümberorienteerumine: kirjandusajaloo asemel kirjakultuuri ajalugu, teadusajaloo asemel teaduskultuuri ajalugu, kunstiajaloo asemel visuaalkultuuri ajalugu jne. Kultuuriajaloo lähenemisviisid: Objekti-keskne: minevik jaguneb valdkondadeks, mida saab eraldi uurida: nt majandusajalugu, sotsiaalajalugu, kultuuriajalugu, poliitiline ajalugu. ,,Vana kultuuriajalugu" on enamasti kaunid kunstid ja teaduste ajalugu. Meetodi-keskne: Minevikunähtuseid saab uurida kindla metodoloogilise nurga alt, kultuuriajalugu vaatab minevikunähtustele tähendusloome
annaabi.ee 
