Marustel on muidugi õigus, kui ta resümeerib: „et saada üle „mugavustsooni ringkaitsest“, võib olla kasu ka kõrvalt juhtimisspetsialistide/saneerijate kaasamisest“. Paraku pole selles midagi uut. Palun võrrelge välismaa nõustajate soovitusi: Manchesteri Ülikooli Tehnikateaduste ja OECD raporti 2014 Tehnoloogiapoliitika Instituudi 2003.a. originaaltekstist: hindamisaruandest meie teaduskorralduse kohta (allakir jutanuminu tõlge originaalist): “Elaboration of economic and „Tuleb märkida Eesti teadus- ja arendus- innovation policy is the tegevuse rahastamise struktuuride responsibility of the Ministry mõningast killustatust. Kergesti of Economic Affairs and eristatavad on kaks osapoolt: üks haridus- Communications. In parallel, ja teadusministeeriumi alluvuses ja teine
materiaalsetel põhjustel, kultuuri- ja haridusjuhtimise ühendamine (1993): stiihia, puudu riiklikest analüüsidest. Haridusseadus (1992), põhikooli- ja gümnaasiumi uued õppekavad (1996). Tiigrihüppe rahvuslik sihtprogramm (1996), Haridusreformid- kõrgharidus, täiskasvanute haridus jne. ,,Riiklik kultuuripoliitika lähiaastatel" (1998)- kultuuri rahastamine- kultuuriinstitutsioonide finantsgarantiide puudulikkus. Teaduskorralduse seadus (1993), selle mõju ülikooliharidusele ja teadusele. Eesti raamatukogude arengukontseptsioon (ERAK)- 1990 Raamatukogude probleemid- raamatukoguvõrgu ametkondlik killustatus, seadusandluse puudumine, halb majanduslik olukord, tehniline ja infotehnoloogiline mahajäämus, kogude sisuline, laadiline ja keeleline ühekülgsus. Viimastel aastatel toimunud muutused- Raamatukogude tegevust reguleerivate õigusaktide
Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse. Hans Kruus sai esimeseks ENSV välisasjade rahvakomissar (välisminister, tp). Arvas, et hakkavad käima välisdelegatsioonid ENSVL'u, nõudis Karotammelt suuremat hoonet, kuhu majutada külalised, paremad elutingimused külalistele. 1945. aastaks sai kindlaks, et ükski välisdelegatsioon ei tule NSVL'u. Iseseisvat välispoliitikat ei teostatud liidu vabariikides. Hans Kruus on oluline figuur Nõukogude teaduskorralduse ülesehitaja. Kõige tähtsaim isik sõjajärgses ENSV. Eesti NSV teadusakadeemia president 1947. Nõukogude teaduskorralduse keskuseks on erinevad eriala instituudid (teadusakadeemia keskne). Tõsiste asjadega tegeles teadusakadeemia. Ülikoolidel ja kõrgkoolides oli ülesanne anda algteadmised ja ettevalmistada inimesed teadusakadeemiasse. Teadusakadeemia haaras kõiki erinevate teadusharude instituute (Füüsika, Ajalugu, Meditsiin, Keemia jne). Igas liidu vabariigis olid oma