On olemas ka reeglid, keda küsida ka siis, kui ettenähtud inimene ei ole kodus. Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et 1) teaduskonnad on erineval tasemel esindatud (mõnest teaduskonnast on vastajaid palju ja teisest mõni üksik), 2) erinevatesse teaduskondadesse pürgijad on koolis tegelenud arvutiõpetusega erinevalt. Tedes aga üliõpilaste arvu teaduskonniti, võime täpselt planeerida valimi, mis tagab proportsionaalse esinduse. Kui me tahame näiteks küsitleda iga kümnendat üliõpilast, tuleb kindlaks teha esmakursuslaste arv igas teaduskonnas ja vastavalt sellele määrata ankeedile 1 Teguviis "nimekirjast iga seitsmes" on päris juhuslik vaid siis, kui esimene valitakse samuti juhuslikult. Kui valimi
Analoogselt väidavad majandusteoreetikud, et kui uskuda sellesse, et majandus on ebastabiilne, siis ta ongi seda. Rahva harituse taseme tõstmine oli anarhistide positiivse programmi üks alustalasid. Tänapäeval on nende programmilised nõudmised suuremalt jaolt juba ellu viidud. Usun, et anarhistliku mõtteviisiga kooskõlas oleks tasuta kõrgkoolihariduse säilitamise nõudmine: tasulisus kommertsialiseeriks kõrghariduse, enam ei astutaks vähemtasuvatesse teaduskondadesse; astutaks sinna, mis ära tasub, mitte sinna, kuhu tahaks. See oleks aga vastuolus anarhistide "isiksuse igakülgse arendamise" nõudega. Anarhistide valitsuse-kriitika põhineb marksistide ideedele sarnaselt arvamusel, et valitsus koosneb "omakasupüüdlikust valitsevast klassist" (Goodwin 1994: 576). Pole põhjust, miks üks täiskasvanud inimene peaks valitsema teise üle, leiavad nad, sest võimu kasutatakse nende huvides, kelle käes ta on (Goodwin 1994: 576). Siinkohal
allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused. Dekaanide valimine lõppes, neid hakati määrama rahvahariduse ministri poolt. Venekeelne õpe viidi sisse õigusteaduskonda. Hiljem ka teistesse teaduskondadesse, va usuteaduskonda. Oluline muudatus oli see, et tartu ülikooli uksed avati õigeusu hariduse kasvandikele.