Taasiseseisvunud Eesti presidendi
aastal viidi Saaremaa kaudu Saksamaale
Leningradi oblastist pärit ingerlasi. Hakkasin selle rahva vastu huvi tundma, otsisin
kirjandust, mis viis mu ühtlasi soome-ugri rahvaste ajaloo juurde. Siit ehk saigi mulle väga
lähedaseks väikerahvaste saatus üldse, nende kultuur ja ajalugu.
Lk 17
Austus rahvuslike traditsioonide vastu anti mulle juba kodust kaasa. Rahvusmeelsus oli tugev
nii minu isa kui ema vanematekodus.
Mu isa suri 1965. aastal liiga noorelt, 65-aastasena. Olin just Rootsis teaduskomandeeringus,
kui sain selle ootamatu teate. Ema jõudis aga õnneks ära näha igatsetud Eesti Vabariigi
taasiseseisvumise. Ta oli südamest kaasa elanud kõigile neile muutustele, mis 1980-ndate
lõpust alates aset leidsid, ja tuleb tunnistada, et oli aeg-ajalt minu pärast väga mures. Ta suri
1995. aastal, oma 90. eluaastal õnnelikuna taasnähtud Eesti iseseisvuse üle.
Minu saatuse määras Audla algkooli lõpetamise järel see, et olin ainus poeg ja talu pärija.