Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid
tekstina? Kui analüüsitavat materjali on väga vähe, nt vastajate sugu ja vanus. 38. Millal eelistada sektordiagrammi tulpdiagrammile? Kui tahetakse näidata mingit osa mingist tervikust. 39. Millised on teadusinfo tunnused? Sisu on kitsa teadusvaldkonna põhine. Ajakirjal/raamatul on ISSN/ISBN e. Identifitseerimist võimaldav rahvusvaheline standardnumber. Rahvusvaheline levik ja toimetuskolleegium/tuntud teaduskirjastus, akadeemiline institutsioon, uurimisasutus. Ajakiri on eelretsenseeritav, erialaterminoloogia kasutamine tekstis. Kvalifikatsioon – autoril(tel) teaduskraad, ajakirjal kvalifikatsioon. Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist?
tegevus. Jõgevamaa Seenoriode ühing otsustas Eesti Vabariigi 100 aastapäeva auks maha istutada 100 õunapuud.1 18. sajandi õunapuude koduaedades kasvatamise algusperioodist on ka üks õunapuu veel kasvamas Viljandimaal Oti talus. 2 2017 tegi EELK peapiiskop üleskutse, et reformatsiooni 500 aastapäevaks istutada üle kogu Eesti 500 õunapuud. EKL 1995. Eesti Kirjarahva leksikon. Kruus Oskar. toim. Tallinn. Eesti Raamat Eesti Imemuinasjutud 1:2 2014. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Kask, Kalju 2012. ,,Meie igapäevane õunapuu." Eesti Loodus nr.2, 8-14 Webermann, Otto Alexander 1978. Studien zur volkstümlischen Aufklärung in Estland. Friedrich Gustav arvelius (1753-1806). Göttingen. Vandenhoeck & Ruprecht Allikad: Aija-Kalender kummast kik Kärnerit woiwa öppida mis tö egga kuu ajal sünnip tehha ... / Kige Maa Kärneride hääs Letti keelest maakeele sisse ümbre kirjotetu nink trükkimesses wälja antu Tarto-Lina saksa Kirriku Issandast F. D. Lenz. Tartu 1796
Kulmar, Tarmo 1998. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme - Sator 1. Tartu, lk 38-49. Kättesaadav kanternetist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/kulmar.html (24.1.2017) Moore, Nolan 2013. 10 Scientific Explanations For Ghostly Phenomena. http://listverse.com/ 2013/09/30/10-scientific-explanations-for-ghostly-phenomena/ (24.1.2017) Petzoldt, Leander 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon / Tlk. Reet Hiiemäe. 2. , täiend. tr. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Reha. Liisa 2008. Kolga mõisa kummituslood Ulvi Meieri jutuvaramus. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Kättesaadav ka Internetist http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/26399/ BA_Reha.pdf;jsessionid=5A49346C9F671BC7AE7BB88F91E04AF0?sequence=1 (24.1.2017) Sceptic.com. The science behind why people see ghosts http://www.skeptic.com/reading_room/ the-science-behind-why-people-see-ghosts/ (24.1.2017) Spiritual Science Research Foundation.
annaabi.ee 
