Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teaduskeskustes" - 3 õppematerjali

Teaduse areng 1920-1930 aastatel
11
pptx

Teaduse areng 1920-1930 aastatel

Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Teadus Eestis-1920-1930
16
odp

Teadus Eestis 1920-1930

elektri õhuliinid, erialasõnavara. Avaldas arvukalt publikatsioone, monograafiaid, õppekirjandust, entsüklopeedia artikleid. Koostas ülevaateid Eesti raadiotööstuse ja ringhäälingu ajaloost, oli "Vene- eesti elektrotehnika sõnastiku" ja "Inglise-vene-eesti patendinduse sõnaraamatu" koostajaid. Tähtsaid teadustöid tehti: Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis ja hiljem ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Teaduslikkes seltsides: Õpetatud Eesti Seltsis, Loodusuurjate Seltsis ja Akadeemilises Ajaloo Seltsis. Muudes asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis ja Loodusvarade Instituudis. 1938.aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. 1923. aastal loodi Riiklik Katsekoda. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Ludvig_Puusepp http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Kogerman http://www.lib.ttu

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

infolehed. Territoriaalne kultuuripärand ja veebikasutajad Nõustudes käsiraamatus eesmärkide käsitluse juures toodud mõiste "veebikasutaja" määratlusega, kujunesid välja mitmed kasutajakategooriad. Sektori professionaalid (arheoloogid, arhitektid, kunstiajaloolased, ajaloolased, topograafid, linnaplaneerijad, geoloogid jt), kes tegutsevad kas kultuuriüksuste veebirakenduste loojatena või ülikoolides, teaduskeskustes või mõnedes muudes organisatsioonides teadlastena. Nad on kriitilised, pädevad ja nõudlikud kasutajad. Territooriumi haldajad ja sektori professionaalid (territoriaalsete üksuste haldajad, linnaplaneerijad, insenerid, arhitektid, restauraatorid, maamõõtjad, geoloogid, sektori ettevõtted). Nad on kasutajad, kes vajavad oma erialaseks tegevuseks andmeid, eriti pärandi juriidilis-administratiivse külje ammendavat, ajakohastatud ja usaldusväärset identifitseerimist.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun