M. Foucault "Seksuaalsuse ajalugu I " kokkuvõte sotsioloogias
M. Foucaulti väitega: ,, Meie tsivilisatsioonis ( nii tundub
vähemalt esmapilgul) ars eroticat pole. Seevastu on see küllap ainus, kus tegeletakse
scientia sexualisega" ma päris nõus ei ole. Mõlemas ühiskonnas olid/ on esindatud
mõlemad seksuaalsust käsitlevad viisid. See millist osakaalu kumbki käsitlusviis nendes
ühiskondades omas/ omab on vastavuses sellele ühiskonnale omastele tõekspidamistele
ja arusaamadele. Kindlalt väita, et Lääne ühiskond oli puhtalt teaduskeskne ning Ida
oma seksuaalkäsitluses ainult praktiline, oleks vale.
Ülestunnistust, kui kõige tähtsamat rituaali, millelt oodatakse tõe produtseerimist, on
Foucaulti arvates Lääne ühiskonnale iseloomulik juba keskajast saadik. Minu arvates on
pihtimine iseloomulik kõikidele ühiskondadele kus on omane religioon ja usk ning seda
juba sajandeid varem. Iseasi on see kas pihtimine on alati seostunud seksuaalsusega,
millena teose autor seda üldjoontes iseloomustab.
3