Sissejuhatus vene kirjanduslukku I
Kui inimene ei tahtnud habet
maha ajada, siis seadis Peeter I sisse maksu, mis oli väga suur. Aga habeme kandmine muutus
alandavaks. Kaupmehed ja talupojad sellele korraldusele ei pidanud alluma. See oli kohustus
ainult aadlikele. Habe tuli tagasi 19. saj II poolel.
Kultuuriline lõhe tekkis esiteks riietuses ning siis ka keeles. Peeter I propageeris võõrkeelte
oskust, tasapisi hakkas see juurduma. Kõige levinum oli hollandi keel; Holland oli Peeter I
lemmikmaa. Teaduskeelteks kujunesid saksa ja ladina keel, aadlike keeleks prantsuse keel.
Haritud seltskond rääkis prantsuse keelt.
17. saj keelasid Vene patriarhid korduvalt habeme ajamist. Seetõttu olid aadlikud ka Peetri
seaduse vastu. Patriarhide arvates ei tohtinud Jumala poolt antud välimust muuta. Habe eristas
mehi ja naisi. Keskajal ajasid habet vaid homoseksuaalid. Nemets vn k sõnast tumm ehk
keeletu inimene; see, kes ei räägi vene keelt. Saksa kleit oli halvustatud, räägiti, et saatanat
annaabi.ee 
