Ma ei ütleks küll, et Eestis võim läbi saab omavahel. Kõik erakonnad kaklevad positsiooni pärast ja tasakaalukas see asi küll pole. 3.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohused: § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või
Artikkel 5. Kellegi vastu ei tohi EV Põhiseaduses lisatud ka: rakendada piinamisi või Kedagi ei tohi tema vaba § 18 julma, ebainimlikku, tahte vastaselt allutada tema väärikust alandavat meditsiini- ega kohtlemist või karistust. teaduskatsetele. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta Isikuõigus? ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7. Kõik inimesed on seaduse ees EV Põhiseaduses täpsustatud: § 12. § 13 võrdsed ja neil on õigus Eesti riik kaitseb oma
erinevad ning sellega kaasneb erinev arusaam. Lisaks on siin külm ja nad on rahutud. Eks ole ju alati ka vaesematele näpuga näidatud ja taga räägitud, et naaber vaene ei oska elada, ei saa hakkama vms. Muidugi leidub ka neid isikuid, kes halvustamise ja tagarääkimise asemel aitavad teisi. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Selle seaduse kohta on ainult üks sõna, mis seondub selle parakrahvi esimese poolega mileks on kooli kiusamine. Kiusatakse ikka neid, kes julgevad teistest erineda ja olla teistsugused. Näiteks kui kamp noori, kes arvavad ,et on lahedad ja käivad koolis nii nagu tahavad ning klassis leidub mõni vaikne viisakas ja tubli õpilane tehakse see poiss maha ja kiusatakse teda. Kui leidub keegi kelle vanemad on rikkurid ja poiss/tüdruk on ära hellitatud jõmpsikas arvab ta et võib
Artikkel 4. Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine Artikkel 5 tohi tema vaba tahte vastaselt Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- 1. Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses. Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või allutada meditsiini- ega ega teaduskatsetele. 2. Kelleltki ei või nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. karistada. teaduskatsetele. PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja 1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele
Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Artikkel 5 - § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Artikkel 6 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 7 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. § 9
muu õigusakti või toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. §19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
ee/akt/23989 - tagajärjena esineb alati füüsiline ja vaimne valu taga – kui ei ole piinamise lävi ületatud, on tegemist julma kohtlemisega, kui ei ole julma kohtlemise lävi ületatud, on tegemist väärikust alandava kohtlemisega Kaitseala: laieneb ainult füüsiliste isikutele Piiriklausli liik: nullklausel § 18 lg 2 – keeld kedagi allutada meditsiini- või teaduskatsetele Mis on teaduskatse? – võrdeline meditsiinikatsega, kus on eesmärgiks saada mingeid teaduslike andmeid; loodusteaduslikud katsed Kaitsela: Isiku puutumatus või vaba valik? – vaba tahte kaitse piirang. Ei kehti juriidilistele isikutele, vaid ainult füüsilistele isikutele Piiriklausliliik: nullklausel § 28 lg 1 – tervisekaitse
kunstivabadusel. On ilmne, et käsitus piiramatust ehk absoluutsest vabadusest ei rahulda. Et vabadus ei saa olla piiramatu, sellele viitab veidi varjatult ka PS ise: vastavalt § 19 lg-le 2 peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa nt teadusvabadus olla piiramatu juba sellepärast, et inimesi ei tohi vastavalt PS § 18 lg-le 2 allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). Nagu neist näidetest nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Ka ilma piiriklauslita tagatud põhiõigusi peab tohtima piirata. Sellele on õigusega viidanud ka Riigikohus (alates RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I; vrd RKÜKo 03.07.2012, 3- 3-1-44-11, p 72).
mis rikub Põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil Põhiseadusega vastuolus. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 17. Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 30 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks;
Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 „Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.“– selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23
Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil. III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK 21. Inimväärikuse mõiste Nt. PS § 18 ,,Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele." selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus. Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel. 22. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 23
Kui isiku väljasaatmise korral mõnda teise riiki eksisteerib reaalne oht tema elule, ei tohi teda välja saata.’ Riigi kohustus on pakkuda arstiabi, kui isikul endal selleks vahendid puuduvad ning tema elu on otseses ohus. 6.1.2 Piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Piinamine on ebainimlik kohtlemine, mis põhjustab väga tõsiseid ja julmi kannatusi. Väärikust alandav kohtlemine ja karistamine on vähem intensiivsem kui piinamine või ebainimlik kohtlemine ja karistamine. Igasugune riigi tegevus , mis põhjustab eeltoodud kannatusi, kvalifitseerub põhiõiguste piiranguks, mis on seotud järgmiste valdkondadega: 1. Ülekuulamistehnikad. Oluline on ülekuulamisel menetlusreeglite järgimine ning järelevalvefunktsioonide aktiivne
expressis verbis ette nähtud. Seaduse reservatsioon puudub näiteks põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu
piiranguvõimalus ei ole expressis verbis ette nähtud. Seaduse reservatsioon puudub näiteks põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus