maade kogemusi. Organisatsioon, ajaloo seltside võrgustike kujunemine. Oluliseks 1920. aastatel TÜ õppejõudude asutatud Akadeemilise Ajaloo Selts, mis haaras üliõpilasi ja ajaloohuvilisi ka väljast poolt ülikooli. Liita professionaalsete ajaloolaste kui ka asjaarmastajate teadmised, oskused ja huvi. 1922 hakati välja andma Ajaloolist Ajakirja. Tutvustati üldisi probleeme, sisaldas informatsiooni uudiskirjanduse kohta ja infot ettevõtmistest. Ajaloo ring pakkus teadushuvilistele üliõpilastele võimalust valmistada ettekandeid ette, teha referaate ja nendega esineda. Igal kevadel konverentsidel esinemine. Kindla meelsusega inimeste ühinguks kujunes. Ajaloo ringi juhatajateks olid popimad õppejõud Sulev Vahtre ja Helmut Piirimäe. Vahtre koostada Eesti mõisate nimekirja ja eesti ajaloo ilmunud kirjanduse bibliograafia. Linnart Mälli orientalistika ringi kuulus pool Ajaloo ringist. Ring jäi väiksemaks kui
Piir- konnavoorude mõlema vanuserühma võitjad (juhul, kui nad täidavad žürii seatud punktikriteeriumi) kutsutakse lõppvooru, ülejäänud kohad täide- takse üleriigilise pingerea alusel. Olümpiaad toimub üle aasta (vaheldumisi ajaloo-olümpiaadiga). ÕPILASTE TEADUSTÖÖDE RIIKLIK KONKURSS vt www.archimedes.ee Õpilaste teadustööde konkursi peaeesmärgiks on julgustada noori teaduse- ga tegelema juba enne ülikooli astumist. Teadushuvilistele noortele annab see konkurss võimaluse ennast proovile panna ja teistega võrrelda ning kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast. ÕPIOSKUSED Võistkondlik võistlus koolide 5. ja 6. klasside võistkondadele. Üleriigilis- se vooru pääsevad piirkondlikes voorudes paremaid tulemusi saavutanud koolid (üks kool kuni 12 piirkondlikult võistelnud kooli kohta). Pearõhk
annaabi.ee 
