Teaduse süstemaatilisus Teadusikud kirjeldused Süstemaatilisus on teaduse üks peamisi omadusi. Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi
Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused · Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid
Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused · Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid
.......12 Kriitika................................................................................................................................................13 Kokkuvõte .........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore
20. Metroloogia Metroloogia on mõõtmisteadus. Nüüdisajal hõlmab metroloogia mõõtmise kõiki aspekte, nii teoreetilisi kui ka praktilisi, vaatamata nende määramatuse tasemele ja teadus- või tehnoloogiavaldkonnale, kus mõõdetakse. Metroloogia tegeleb suuruste mõõtmisega, mida kasutatakse rakendusteaduste seoseid iseloomustatavates võrrandites, ning tungib kõikidesse teadusharudesse, kus on tegemist suuruste mõõtmisega. 21. Mõõdundus Mõõdundus on mõiste, mille all mõeldakse kogu mõõtmisalast tegevust. Mõõdusndus hõlmab seega nii metroloogiat, mõõtetehnikat kui ka kogu mõõtmisalase infrastruktuuri väljakujundamist. Iga riigi mõõdunduse infrastruktuur lähtub tavaliselt rahvuslikust mõõtebaasist, mis on riigi seaduslike ühikute kõige parem realiseering, mitmesuguste metroloogiateenistuste kaudu kuni valmistoodete mõõtmiseni meie igapäevaelus