Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE................................................................
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal ...
viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised
Sulaaeg Eesti NSV-s J. Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist. Selle käigus heastati osade nn kodanlike natsionalistide head nimed, osad haritlased said võimaluse vaimsest pagulusest pääsemiseks ja taas loovtööga tegelema hakata. Samas ei olnud avalikku vägivallapoliitika hukkamõistu, kuna I. Käbin ei olnud sellest väga huvitatud, räägiti üksnes ,, mõningatest möödalaskmistest" ja seetõttu oli ENSV poliitilise õhustiku sulamine ettevaatlik ja ...
Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes (näiteks esemete teisaldamisel, tööriista käsitsemisel, keskkonna jälgimisel ja uurimisel). Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja
Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise seaduspära ;
Robootika Robootika on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega. Robootika kolm põhiseadust: 1.Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha; 2.Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega; 3.Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega. Evolutsioon on miljonite aastate käigus arendanud välja täiuslikkuseni viimistletud mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest ...
.......6 Postmodernism Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernism on keeruline mõiste või kehtestada ideid, mis on vaid kerkisid ala akadeemilise uurimuse alates 1980. Postmodernism on raske määratleda, kuna see on mõiste, mis esineb väga erinevaid teadusharudega või pindalasid uuring, sealhulgas kunsti, arhitektuuri, muusika, filmi, kirjanduse, sotsioloogia-, side-, moe-ja tehnoloogiat. Seda on raske leida see ajutiselt või ajalooliselt, sest see ei ole täpne postmodernismile algust. Võib-olla kõige lihtsam viis alustada mõtlemist postmodernism on mõtlemist modernism, liikumist, mis postmodernism näib kasvada või tekkida. Modernismi on kaks tahku, või mõlema mõiste, mis mõlemad on olulised, et mõista postmodernismi
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II m...
2) Eesti keelsete saadete eesmärk a. edastada ilma tsensurita informatsiooni maailmasündmustest b. vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare,analüüse ja repotaaže sündmustest NSV liidus ja ENSV-st c. välisraadiojaamade saated olid oluliseks informatsiooniallikaks Eesti NSV-s ja aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva režiimi vastu 3) hakkasid taastuma otsekontaktid muu maailmaga a. hakati tegelema moodsate teadusharudega ( psühholoogia, sotsioloogia jne) b. üksikud teadlased pääsesid teaduskonverentsidele c. leidis kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, džäss-ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud 4) NSV liidu jaoks muutus Eesti omamoodi “läänelikuks osaasiks” a. materiaalse heaolu hankimine, mis meelitas muulasi b. elatustase ületas NSV liidu keskmisi näitajaid VII “Kuldsed kuuekümnendad”
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ...
ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma.Geograafia harud: 1)Meteoroloogia 2)bioloogia 3)majandus 4)ajalugu 5)astronoomia 6)geoloogia Tehakse pidevat koostööd teiste valdkondadega ja on toimunud lõimumine.
o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid:
• keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid: üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus teoreetiline kt – praktiline kt diakrooniline kt – sünkrooniline kt „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“
c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressurssilised taastuvad ja taastuvatud maavarad. 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse fundamentaalteadused. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on :ökoloogia biogeograafia a) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid meetmeid ellu viia; b) Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseerub loodusobjektide tundmaõppimine. 12. Ökoloogia mõiste, arenemine ja liigitamine. Ökoloogia peamised ülesanded. MÕISTE: Ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest.
•keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine. Sõna muutmine - käänded jms Leksikoloogia - tegeleb sõnavaraga, uurib tüvede päritolu Süntaks - lauseõpetus, tegeleb lausetega Tekstilingvistika Semantika - tegeleb sõnatähendusega
Märgatavalt paindlikumaks muutus majanduselu juhtimine rahvamajandusnõukogude eksisteerimise ajal (1957-1965) Side läänemaailmaga. Informatsiooni saamise üheks peamiseks kanaliks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkasid saateid edastama ka eesti keeles, nt ,,Ameerika hääl". Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare. Eesti NSV-s hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika). Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Suurenes ühiskonna avatus ning aktiviseerus inimeste eneseteostus. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond, kes olid veendunud, et
a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 7)Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: ökoloogia ja biogeograafia. Keskkonnakaitse seos baas-ja rakendusteadustega: a)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks- keskkonnakaitse n seotud teadusharudega, mis aitavad meil neid ellu viia; b)Keskkonnakaitse on meetmete kompleks loodusobjektide säilitamiseks- keskkonnakaitse on seotud teadusharudega, millel baseeerub loodusobjektide tundmaõppimine. 8)Ökoloogia on õpetus eluruumi seaduspärasustest-elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia arenemine: Ökoloogia vastu tekkis praktiline huvi juba inimkonna varasel koidikul
võimult tõrjuti üliagarad Moskva käskude täitjad, oma kohale jäänud võimumehed püüdsid arendada eesti kultuuri ja majandust lähtudes Eesti huvidest 4. olukord kolhoosides muutus talutavaks ning maaelanike elu paranes tunduvalt 5. paranes varustatus toiduainete ja tarbekaupadega, sealhulgas levivad Eestisse välismaa kaubad 6. Eesti muutus avatumaks - 1965 avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse välisturiste 7. hakati tegelema moodsate teadusharudega (psühholoogia, sotsioloogia) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. 8. Pehmenes tsensuur ja pehmenes loomevabadus 9. Eestisse levis läänekultuur: muusikas dzäss ja rock, kunstis abstraktsionism, Soome TV kaudu mood, soengud, eluaseme sisustamise stiil, läänelik käitumismaneer Hrustsovi ajal tekkis illusioon, et sotsialismi on võimalik muuta inimnäoliseks. Kuivõrd õnnestus Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega
Side läänemaailmaga J. Stalini aeg oli Nõukogude impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud. Peamiseks infoallikas muus maailmas toimuvast olid välisraadiojaamad, esimeseks selliseks oli Ameerika Hääl. Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada informatsiooni muust maailmast ja anda omapoolseid reportaaze NSV Liidu kohta. Sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisnes sovetiseerimine NSV Liidu mõju alla jäänud või okupeeritud riikides? 1. NSV Liit asus võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas okupeeritud alad kommunistlikule diktatuurile; ettevõtted ja kogu tööstus natsionaliseeriti ning põllumjandus kollektiviseeriti; riik sekkus nii tööstusesse, ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 L...
murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika uutimisobjekt on heli; auditiivne e tajufoneetika uurib heli vastuvõttu. Fonoloogia tegeleb ka häälikutega
Side läänemaailmaga. Üheks peamiseks infoallikaks olid välisraadiojaamad, millest osa hakkas edastama raadiosaateid ka eesti keeles. Esimeseks selliseks raadiojaamaks oli Ameerika Hääl, mis alustas tööd New Yorgis. Tegutsesid ka Vaba Euroopa ja Vabaduseraadio. Nende eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. Kuldsed kuuekümnendad. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskond isikuvabaduse, mis omakorda sisenda inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid kindlad,
Mitmed tollased juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. Võimule said Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, jagamatult valitsevaks sai stalinlik ideoloogia; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Side läänemaailmaga- Eesti NSV-s hakati tegelema moodsate teadusharudega. z1960. Aastate Lääne noorsooliikumine, d?äss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Eesti NSV väline läänestumine väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis omakorda meelitas siia hulgaliselt muulasi. Venestamine- I. Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino. Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas
omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL kohta. Hakati 39. Eesti NSV valitsemine. tegelema teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele Nõukogude võimustruktuur. teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Sealt tuli palju välisturiste. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad
• keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika
Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja
Sõna ,,keel" tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide formalismid. Nende kohta kasutatakse ühist nimetust formaalkeel. Formaalkeeled on artefaktid e kunstlikult loodud. Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik,
märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia). * Teoreetiline – eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse
indeksite puhul(nt vahendite puhul) süsteem) kala,kana)) • keelesüsteemi • keelesüsteemi duaalsus (st produktiivsus. 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. ÜKSUSE ALUSEL TÄHENDUSE ALUSEL Foneetika – uurib keele häälikulist substanti ning selle tootmist ja vastuvõttu Fonoloogia – uurib keele häälikulist struktuuri, lõplikku hulka invariantseid üksusi , mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks
Sõnaraamatud kasutavad IPAt. Suhtlusahelas tekib alati tagasisidekanal, mida saadakse ka iseenda kõnest. Tavaliselt tekib oma hääle võõristamine, kui seda lindilt kuuldakse. Inimene kuuleb oma häält teisiti kui lindistuselt kuulates – see on seotud võngetega. Enda hääl jõuab oma kõrva kahte viisi: üks võnkumine tekib õhus, teine võnkumine tekib inimese sees. Tagasisidega võib kaasneda viivitus, mille tagajärjel kõne muutub. Foneetika seotus teiste teadusharudega Reaalteadused: - Anatoomia (kõneelundid) - Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad
paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete struktuuri ja funktsioone. Samuti mutatsioonide teket ja olemust. Seda geneetikaharu nimetatakse molekulaargeneetikaks. Põhiliselt kasutatakse selles geneetikaharus biokeemilisi ja biofüüsikalisi meetodeid, kus katseobjektideks on
Oluline probleem on ergonoomika ja vananemine. On korraldatud mitu rahvusvahelist konverentsi. Põhiline, millega tegeldakse, on töö- ja elutingimuste ning toodete kohandamine vanema, üle 45-aastase inimese organismi füsioloogiliste iseärasustega. Perspektiivne on kognitiivse ergonoomika ja teaduse metodoloogia kasutamine vananemise aeglustamise kui teadusliku probleemi lahendamisel ning keskkonnaergonoomika ja töökohaergonoomika praktiliste meetmete väljatöötamisel. Seosed teiste teadusharudega Kuna üldjuhul püüab ergonomist parandada konkreetse ettevõtte olukorda, peab ta olema ettevõtte tööga igati kursis. Suurel määral kattub ergonoomika tegevusvaldkond töökaitse, ohutushoiu, töötervise ja tööhügieeni omaga. Inimtöös toimunud muutuste tõttu arenenud maades on suurel määral hakanud kattuma ergonoomika ja informaatika tegevusvaldkonnad. Ergonoomikal on seos ka kiiresti areneva uue teaduse, tervisepsühholoogiaga, mis uurib probleeme, kuidas on tervis ja
omavalitsusega? KOV õigus on osa omavalitsusteadustest. Omavalitsusteadused funktsioneerivad jurisprudentsi harudistsipliinina. Omavalitsusteadused tegelevad erit vaatekohtadest KOVi avaldumisvormide, tegevuse ja tulemuste, eksisteerimistingimuste, mõjude ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk. Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele
Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.................................................................................................................
Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5. Olulisemaks uurimisvõtteks sotsioloogias on erinevate inimrühmade käitumise ja tegevuse võrdlemine. Sealjuures tuleb arvestada KULTUURILISI ERINEVUSI inimkoosluste elus. 6. Oluline on ka AJALOOLISTE MUUTUSTE jälgimine, seaduspärasuste avastamine ühiskonna ülesehituse ja inimeste toimimise muutumises.
Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus tekkis 19 saj alguses! Diakrooniline - KT Ajalooline areng. Arvestab ajalist arengut, eri etappide keelemuutused, vaadeldakse kuidas KT läbi aja muutub. Sünkrooniline - selgitab probleemi antud ajahetkest lähtudes,ei arvesta ajaloolist arengut. On ajahetkel muutumatu. KT Hetkeseisund. Teoreetiline - eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas
kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega. See on põhieesmärk, mille saavutamiseks rakend teadusele spetsiifilist vaatlusviisi, kus nii esemelise kui mitteesemelise kk kõiki objekte, suhteid, suhete sfääri analüüsitakse. OVT selle tulemus, et KOV ei ammenduks õiguslikult etteantud ül täitmisega. Kujundatud elaniku ja kodaniku, OV-liku haldustegevuse edasiarendamise ja pluraliteedi huvides. Kokkupuude paljude teadusharudega: Jur faktide ja õiguslike tj-de uurimine Võrdlev OVõigusteadus OVõigusloome teooria Haldusteooria ja -teadus Avalik õigus, eriti haldus-, kk-, ehitus- ja planeerimisõ; eraõigus KOV õ ja OVpoliitika: KOV õ loob selle eeldused ja kehtestab selle piirid. Olemuselt OVP ühiskonnapoliitika: kujund inimeste ühiselu ja reag vahetult ühisk-le vajadustele, tehes seda igas KOV üksuses erineval moel ja intensiivsusel
algelement tuli. -450 Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest. -420 Demokritos loob esimese atomistliku teooria. -400 Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel. -400 Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis. -350 Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi. Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat. -300 Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda. -300 Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks. -250 Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse,
inspektor Bucket, kelle prototüübiks oli Fields. Peategelane iseloomustas end nii: ,,Ma olen Bucket detektiiv-politseinik, luuraja, uurija". Nüüd on saanud sõna ,,detektiiv" sünonüümiks üle kogu maailma. Deduktsioon järelduste liik, kus üldiste teadmiste põhjal öeldakse midagi vähemüldise või konkreetse üksikjuhu kohta. Erinevalt induktsioonist ja analoogiast annab deduktsioon tõeste eelduste puhul tõeseid tuletisi. V KRIMINALISTIKA SEOSED TEISTE TEADUSHARUDEGA Paljud kriminalistika uurimismeetodid on üle võetud teistest teadustest. Tihedalt on kriminalistika seotud kohtumeditsiiniga. Tapmiste korral sõidab kohtumeditsiini ekspert sündmuskohale koos uurija ja kriminalistika eksperdiga. Kohtumeditsiiniliste ekspertiiside käigus selgitatakse isikuvastaste kuritegude puhul surma põhjuste kõrval välja veel: · kuriteovahendite üldised ja individuaalsed tunnused (tömbid vahendid, terariistad)
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2
Kordamisküsimused 2015 Sissejuhatus 1. Molekulaarse evolutsiooni olemus ja seos teiste teadusharudega. Põhiprobleemid, millega molekulaarne evolutsioon tegeleb. Molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste erinevus evolutsiooni uurimisel. Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele.
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on
Euroopa" (RVE) ja ,,Vabadusraadio" (VR, algselt ,,Vabastusraadio"). Välisraadiojaamade eestikeelsete saadete eesmärgiks oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze sündmustest NSVLs ja ENSVs. Välisraadiojaamade kuulamine oli oluliseks infoallikaks ENSVs. *Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. ENSVs hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. *Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid. *1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja esemed. *NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu) Keeleteaduse tüübid: 1
· dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn
geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga, sest tanu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni sailimise ja realiseerumise seadusparasused. Geneetika on tihedalt seotud ka matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on pollumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt voi kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega nt fusioloogia, embruoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt. Geneetika uurimismeetodid ja geneetikaharud Geneetikas kasutatavad uurimismeetodid peavad voimaldama selgitada parilikke nahtusi ning geneetilise informatsiooni edasiandmise seadusparasusi koikidel elusa mateeria tasemetel. Vastava geneetikaharu nimetus oleneb uurimismeetoditest ning sellest, millisel tasemel uurimist teostatakse.
impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites (Lisaks: psühholoogia erinevate harude ja psühholoogia seoste kohta teiste teadusharudega BachmannT., Maruste, R. (2003) ,,Psühholoogia alused" lk. 23-25) Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse; üldkogum Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
