KARL POPPER Sir Karl Raimund Popper oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele
Sir Karl Raimund Popper Elulugu Sündis 28. juulil 1902. aastal Viinis. Ta oli Austria juudi päritolu briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku (tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi) arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse (teoreetilise väite põhimõttelise ümberlükatavuse vaatluste või katsete põhjal) kriteeriumi ning kaitses
märkimisväärset tähelepanu teadusajaloole ja teadussotsioloogiale. Sellise pöörde on esile kutsunud Imre Lakatosi ja Thomas Kuhni tööd. Minul ei ole plaanis pöörata teadusajaloole ja teadussotsioloogiale nii suurt tähelepanu kui eelnimetatud seda nõuavad. Minu sõnumiks ei ole mitte see, et need käsitlused ei ole olulised, vaid pigem see, et leidub veel olulisi teadusfilosoofia teemasid, mis jäävad Lakatosi, Kuhni ja nende järgijate huvialast välja ja et leidub veel teadusfilosoofe, kes oma tähtsuselt ja mõjukuselt ei jää Lakatosile ja Kuhnile alla, kuid kes ei hooli teadusajaloost ja teadussotsioloogiast; näiteks Bas van Fraassen. Teadusfilosoofia on juba väga vana, kui ta pole pärit antiigist, siis uusajast kindlasti. Viimase 50-60 aasta jooksul on tekkinud veel üks iseseisev ja teadusfilosoofiale vastanduv filosoofia haru: tehnoloogiafilosoofia. (Senimaani käsitleti (kui üldse käsitleti) tehnikat üldise teadusfilosoofia raames.) Minu
indeterminismi kasuks) · 1982 "Realism and the Aim of Science" (Realism ja teaduse eesmärk) · 1994 "The Myth of the Framework: In Defence of Science and Rationality" · 1994 "Knowledge and the Mind-Body Problem:In Defence of Interactionism" 11 Kokkuvõte Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof. Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks (demarkatsiooniprobleemi lahendusena) väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna".
(Lakatos) teooriaid sisaldavad võrgustikud. lähtub teaduse tegelikust ajaloost. Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad
annaabi.ee 
