- Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad
Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda samu fakte erinevate paradigmade piires ning näha, millised on erinevused ja ühisjooned. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Üleminek ühelt paradigmalt teisele on Kuhni arvates nagu usuvahetus: teadlasel ei ole
Eesti psühholooge 14 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaanus harro Jaanus Harro esindab seda osa psühholoogiast, mis on samavõrd psühhofüsioloogia kui ka käitumisteadus (mille hulka psühholoogia kuulub), kuid mitte nii väga humanitaarteadus. Lähimaks määratluseks Harro eriala(de)le oleks psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia. Tema teadusetegemise laadile on kõige lähemal eeltutvustatutest Panksepp. Tema teadustöö põhimeetodeiks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja psühhoanatoomilised meetodid on kasutanud loomkatseid (pm rottidel) ning uurinud ka inimeste psühhobioloogiat. Peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad neurokeemilised protsessid ajus, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse, meeleolu ja isiksuseomaduste seosed. Harrot on huvitanud neuropeptiidide roll
annaabi.ee 
