SISSEJUHATUS Kogu maailmas sureb igal aastal liiklusõnnetuste tagajärjel 1,2 miljonit. Kuna liikluse maht iga aastaga tõuseb, siis on suur oht, et tõuseb nii liiklusõnnetustes hukkunute kui ka vigastanute arv. Seda kõike on võimalik vältida ning hukkunute arvu isegi vähendada, kui tõsta autojuhtide, teede ning sõidukite turvalisust. (Volvo trucks, 2013.) Antud referaadis on tuginetud enamjaolt kolmele erinevale teadusartiklile: European accident research and safety report (2013), Study of characteristics and evaluation of severity affecting factors associated with large-truck crashes (2013) ja Sleep, work schedules and accident risk in South African long-haul truck drivers (2002). Referaadis analüüsingi veokitega toimunud liiklusõnnetuste põhjuseid ning mida on võimalik ära teha selleks, et vähendada veokitega toimuvate liiklusõnnetuste arvu, muutes nii veoautojuhtide hoiakuid kui ka liiklusalaseid teadmisi
eluea näitajad, kuna inimesed on säilitanud madala kehamassiindeksi ja vererõhu ning suitsetatakse vähem erinevalt lääneriikidest. (Kontis et al. 2017). Üheks väga heaks näiteks oodatava eluea paranemisest võib tuua Jaapani, kus riik, kellel oli väga madal eluiga pärast II maailmasõda, parandas oma olukorda nii hoogsasti, et jõudis madala suremusega rahvastiku nimekirja ja tänapäeva seisuga ka oodatava eluea rekordiomanikuks. (Pascariu et al. 2017) Toetudes teadusartiklile Future life expectancy in 35 industrialised countries suureneb tõenäoliselt oodatav eluiga sünnimomendil jätkuvalt Ameerikas, Austraalias, Kesk-Euroopas, Lääne-Euroopas ja Aasia Vaikse ookeani piirkonna tööstusriikides (vt joonis 1). Oodatav eluiga suureneb kõige rohkem Lõuna-Koreas, mõnedes Lääne-Euroopa riikides ja areneva majandusega riikides. Kõige vähem kasvab oodatav eluiga sünnimomendil USA-s, Jaapanis, Rootsis, Kreekas, Makedoonias ja Serbias. (Kontis et al. 2017)
review) ja eksperimentaalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal ülevaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kirjeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e
taalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle- vaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kir- jeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e
annaabi.ee 
