Valisin kvalitatiivseks teadusartikliks eesti keelse artikli "HIV-nakkuse emalt- lapsele leviku ennetamine". Artikli eesmärk on uurida naiste rahulolu HIV- nakkusega seotud tervisehoiu teenuste, teabe jms kohta, mis puudutab eelkõige HIV-nakkuse emalt-lapsele levikut . Seda teavet kasutatakse probleemkohtade vältimiseks ja arendamiseks. Alaeesmärkideks oli HIV naiste rahulolu kirjeldamine seoses raseduse ja rasedusjärgsete teenustega ja nende takistuste kirjeldamine. Samuti ka soovituste pakkumine vertikaalse leviku ennetamisega seotud teenuste parandamiseks. Uuring viidi läbi 20 HIVi nakatanud naisega, kes elavad Tallinnas. Kõigiga tehti süvaintervjuu, kus uuriti nende kogemusi tervisehoiuteenustega nii enne kui ka pärast sünnitust. Nende seas oli ka kaks naist, kelle laps oli HIVi nakatunud. Küsitletav pidi olema vähemalt 18 aastat vana. Suhtluskeeleks pidi olema eesti või vene keel. Kokku taheti viia läbi intervjuu 15 venelase ja 5 ...
aastal sündis Albertil ning Mileval tütar, kelle nad lapsendada andsid. Aasta hiljem otsustas paar abielluda ning aastal 1904 sündis neil esimene poeg, Hans Albert Einstein. Nende teine poeg, Eduard, sündis 1910 aastal. Kui Einstein otsustas Berliini kolida, jäi tema naine koos lastega Zürichisse. Mari ja Einstein lahutasid 14. veebruar 1919, olles juba viis aastat lahus elanud. 1905. aastal lõi Einstein erirelatiivsusteooria. See ilmus artiklis, mida peetakse siiani harukordseks teadusartikliks nii oma sisult kui esitusviisilt, sest mainitud polnud ühtegi tööd, mis oleks antud teooriat mõjutanud või sellele eelnenud. Samuti puudusid joonealused märkmed ning viited. See näitab, et Esintein jõudis teooriani vaid oma mõistusega, kuulamata teiste arvamusi. Kuulsu varem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatükis mõni kuu hiljem. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist 1915 aasta
Einstein pole seda last näinudki. Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega. Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis. Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905. aastal erirelatiivsusreooria. Filmis kohtus ta oma naisega rongis, kus nad said ühiseks jututeemaks füüsika. Einstein seletas naisele, et ta lõhestas aatomi ja avastas seega valemi E=mc². Erirelatiivsusteooria ilmus artiklis, mida peetkase siiani harukordsemaks teadusartikliks nii oma esitusviisilt kui ka sisult. Selles puudusid joonealused märkmed, viited ja seal ei mainitud ainsatki tööd, mis oleks käesolevat mõjutanud või sellele eelnenud. Sellest järeldatakse, et Einstein jõudis teooriani ainult oma mõistusega kuulamata teiste arvamusi. Kuulus valem E=mc² ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem. Esialgu ei uskunud keegi tema valemi tõelisusse, kuid pikapeale katsetati seda valemit ja tunnistati õigeks
Samal ajal armus ta Serbia päritolu kaasüliõpilasesse Mileva Marcisse.1901 sündis neil vallastütar, kes loovutati häbelikult lapsendamiseks. Einstein pole seda last näinudki.Kaks aastat hiljem abiellus ta sama naisega.Kogu sündmuste vahepeal võttis Albert vastu töökoha Sveitsi patendis.Sinna jäi ta järgnevaks 7 aastaks luues 1905. aastal erirelatiivsusreooria. Teooria ilmus artiklis, mida peetkase siiani harukordsemaks teadusartikliks nii oma esitusviisilt kui ka sisult.Selles puudusid joonealused märkmed, viited ja seal ei mainitud ainsatki tööd, mis oleks käesolevat mõjutanud või sellele eelnenud.Tänu abi eest oli avaldatud vaid üheleainsale isikule- kolleegile patendiametist Michel Bessole.Sellest järeldatakse, et Einstein jõudis teooriani ainult oma mõistusega kuulamata teiste arvamusi. Kuulus valem E=mc ei ilmunud veel selles artiklis, vaid lühikeses täiendavas kirjatrükis mõni kuu hiljem.
ja loovust ning ka keelelise ja kirjaliku esitusviisi head valdamist. Uurimuse avaldamisega soovib uurija osaleda oma ala teadusdiskussioonides ja kindlustab nii oma positisooni akadeemilises teaduslikus suhtluses. Ulatuslikust uurimisülevaatest konstrueerituma tulemuste avaldamise vorm on artikkel teaduskirjas, kogumikus või populaarteaduslikus väljaandes. Teaduslikule ajakirjale kirjutades tuleb tutvuda avaldamispoliitikaga. Uurimuse vormistamine teadusartikliks ei ole kerge, tuleb eristada olulist. Uurimisaruande peaosad: 1) sissejuhatav osa, 2) põhiosa, 3) lõpposa. Põhistruktuur: tiitelleht, resümee, eessõna, sisukord, sissejuhatus, varasemata uurimuste analüüs ja teoreetilised lähtekohad, uurimuse peaprobleem, alaprobleemid ja võimalikud hüpoteesid, meetod, tulemused ja järeldused, arutelu, allikaloetelu, lisad. (2004: 231) Tiitellehe kujundus sõltub institutsioonist. Meeles peab pidama, et see annab esimese pildi.
annaabi.ee 
