juurdepääsu teadusinformatsioonile internetis. Avatud juurdepääsu oluline külg on selle kiire levik üle kogu maailma. (http://www.utlib.ee/index.php?e_id=367) Andmebaasi loomise alguseks loetakse 1990-ndaid aastaid. (http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) Aastal 2003 oli loodud ajakirjade register. (https://moodle.e- ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428), Projekti eesmärgiks oli koguda elektrooniliste teadusajakirjade ja tagada vaba juurdepääsu tasuta teadlaskonna liikmetele. (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Idee luua kataloog avatud juurdepääsuga kiideti heaks ainult aastal 2002 Esimese Põhjamaade konverentsil Lundis (Rootsi) ja Kopenhaagenis (Taani). (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) Tuginedes proovivõtu tulemuste ja kvalitatiivsete andmete jagamine kolme erinevat ajajärku on soovitanud: · pioneer aastat (1993-1999)
analüüside aruandeid ega diagramme. Salvestatakse gretl formaadis laiendiga *.gdt Mudelite hindamisel saadud aruandeid on võimalik salvestada eraldi faili. Valida saab nelja erineva formaadi vahel: RTF (Rich Text Format) - sobib avamiseks tekstitöötlus- programmiga MS Word. Aruanne vormistatakse Word-i tabelina. Comma separated - sobib avamiseks Excelis. plain text - tavaline tekstifail, sobib avamiseks Notepad-is. LaTeX - raamatute ja teadusajakirjade kirjastamisel kasutatava kirjastamispaketi formaat. Peale mudeli hindamist Seejärel aruande valida sobiv aknas formaat File -> Save as Testide läbiviimisel saadud aruandeid saab salvestada tavalise teksti- failina. Peale testi tegemist aruande aknas ja avanevas aknas klikkida valida Save to file salvestamise
Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline Dokumentatsiooniföderatsioon 1937 (Instituut 1931, Rahvusvaheline Bibliograafiainstituut 1895). 1918-1945 Saksa Teaduse Eriabi Ühing 1920 Raamatukogude komisjon Keskuselt riigi raha kirjanduse ostmisel Teadusaruannete Riiklik Keskus 1932 Berliini Kõrgema Tehnikakooli juures Välismaiseid teadusajakirju kopeeriv keskus Saksamaa raamatukogude teadusajakirjade koondkataloog 1918-1945 Preisi raamatukogude koondkataloog 1931- 1939 14 köidet Kongressi raamatukogu kataloogimiskeskus 3000 raamatukogule Bostoni ja Chicago depoohoidlaste ehitamine 1942 Raamatukogude Nõukogu Täitevkomitee eriistung ühe eksemplari säilumine 1918-1945 Uued riigid: Soome, Tsehhi, Ungari, Leedu, Läti, Eesti jt Alvar Aalto raamatukoguprojektid USA raamatukogu Pariisis NSVL. Tsensuur. Finantsiline toetamine. Raamatupalat. Lenini-nimeline NSVL Riiklik
19.-20. sajandil võeti enamikus mitte-ingliskeelsetes riikides järk-järgult kasutusele meetermõõdustik. Meetermõõdustikust lähtub ka tänapäevane rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), mis aastal 1960. aastal ülemaailmseks eelissüsteemiks tunnistati.Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem on alates 1982. aastast kohustuslik ka Eestis. Isegi ülalpool loetletud ingliskeelsetes maades kasutavad teadlased süsteemi SI, kuna teadusajakirjade toimetused ei kipu tänapäeval enam vastu võtma artikleid, mis sisaldavad teiste süsteemide ühikuid. Ametlik brošüür, milles defineeritakse SI ühikud ning antakse juhised nende kasutamiseks. Brošüüri 2008. aasta trükis on 186 lehekülge, millest esimene pool on kirjutatud prantsuse keeles, teine pool aga inglise keeles. Vahel osutub, et lisaks ühikutele tuleb "teisendada" ka keeli.
) e siis informatsiooni uuringud erinevatest aspektidest 4. Millise teadusperioodika väljaannete traditsiooni algatas LääneEuroopas 1830.a ilmuma hakanud Pharmaceutische Centralblatt (Farmaatsia Keskajaleht)? Miks seda tüüpi väljaandeid koostama hakati? 1830.a hakkas Saksamaal ilmuma Pharmaceutisches Centralblatt "Farmaatsia Keskajaleht" esimene klassikaline referaatajakiri LääneEuroopas (vahendas keemia ja farmaatsia alaste ajakirjade sisu). Kuna teadusajakirjade arvu suure kasvuga muutus raskemaks nende jälgimine, hakati välja andma referaatajakirju. 19.saj lõpul aktiviseerus referaatajakirjade ilmumine. Teaduslik ajakiri oli seni veel peamiseks teadustöö esmapublikatsiooni kohaks, nii oli ka referaat(ajakiri)andmebaas mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust. 5. Mille poolest on olulised 19
infotehnoloogias, tekib õppematerjalide · puuduvad andmebaasid ja otsingumootorid info konkurents, leidmiseks e-kursuste kohta, · võimalus kasutada võõrkeelset e-kursust · puudub side eri e-õppekeskkondade vahel, välismaises, õppetöös, võimatus saada vahetult e-õpikeskkonnas viibides · võimalus töötada üliõpilasega läbi koduarvuti, infot teadusajakirjade, e-raamatute, · võimalus õppetöö tagasideme lihtsustamiseks, e-loengutektside, e-väitekirjade · võimaldab tõsta õppejõu tööviljakust. jne. kohta, · E-õppe kvaliteedinõuete puudumine - isegi kui need suudetakse määratleda, siis situatsioonis kus
kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja. Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. Oma publikatsioonides käsitleb ta selliseid küsimusi nagu episoodiline mälu, selle eristus
valda, siis ära küsitluse peale mine) Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme. Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus
sihtkohtadesse. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: · anda ülevaade Lähis-Ida piirkonnast; · kirjeldada piirkonna riike Kuveiti, Katari, Bahreini, Omaani ja Jeemenit; · kajastada turismimajandust antud riikides; · tuua näiteid vaatamisväärsustest antud riikides. Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel Lähis-Ida piirkonda kirjeldatavatele raamatutele, artiklitele ning eesti-ja inglisekeelsetele internetiallikatele, mis pärinevad teadusajakirjade andmebaasidest. Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas Omaani ja kuuendas Jeemenit. 3 1. LÄHIS-IDA
• Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks • (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad • Teadusajakirjad – teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine • Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast! • Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: • “Eesti erakondade kujunemine” pole hea teema. • “Eesti suuremate erakondade kujunemine 1988-1995” on uuritav teema. • BA töö teema ei saa olla liiga lai
Nendele küsimustele vastamine määrab ka väitekirja aegade jooksul väljakujunenud ülesehituse, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui IMRaD formaat (Introduction, Methods, Results and Discussion). Samasugune on ka teadusartikli standardformaat. Seega võib väita, et mingi uurimuse esitamine väitekirjana või teadusartiklis allub üsna selgele ja teaduslikule mõtteviisile omasele loogikale. Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri; · trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega;
ülevaade uurimus- ja analüüsimetoodikast, materjalidest ja valimist), tulemused ja arutelu, kokkuvõte koos järeldustega ning kasutatud kirjanduse loetelu. Vajadusel esitatakse töö lisadena uuringus kasutatud küsimustikud, mahukad kogutud andmete koondid vms. Sobivas kohas (vajadusel eraldi peatükina) esitatakse tänusõnad töö valmimisse panustanutele (nt juhendaja, andmekogumisel aidanud inimesed või asutused). Täpsemad vormistamise nõuded erinevad ka rahvusvaheliste teadusajakirjade, teadusvaldkondade ja kõrgkoolide lõikes, kuid oluline on oskus nõuetest aru saada ja neid korrektselt järgida läbi kogu töö. Nii tuleks jälgida vormistuse ja stiili ühtsust nii tekstide, jooniste kui ka tabelite puhul. Teadustekstis peab igal peatükil, lõigul, lausel ja sõnal olema oma roll tervikus. Tekst peab olema lakooniline, kuid täpne. Täpsuse hindamisel tuleb suunata õpilane kaaluma, kas esitatu põhjal on võimalik uuringut korrates (näiteks mõne
annaabi.ee 
