.....................9 3.3 Ideed moraali alusena...........................................................11 3.4 “Riik”...................................................................................12 KOKKUVÕTE............................................................................14 ALLIKAD.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Filosoofia tavatasetakse liigitada järgmiselt: metafüüsika, õpetus olevad; teadmusteooria, õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma
mitteaistitavatest põhjusetest. Olemisega seotud küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? * Epistemoloogia (kr ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne teadmine) on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks
Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud
mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei tea...) 12. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet! Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on tõsi, et päike paistab, siis... 13. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmusteooria tegeleb taju, mälu, loomusega. Epistemoloogilised küsimused on: mis on teadmine? millised on teadmise kriteeriumid? 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? See käsitleb probleemi kui palju me teame/võib teada? Suunad on siin skeptitsism ja ratsionalism, esimesed arvavad, et me teame väga vähe, ei midagi peale enda teadvuse hetkeseisundi. Ratsionalistid aga, et me teame üsna palju endast ja ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale
TEADMINE I 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus) tegeleb filosoofia valdkond, mida nimetatakse epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega EPIDEMIOLOOGIA (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) Teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Teadmise ulatus tähendab:- Kui palju me teame? - Kus on teadmise piir?Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: a) Skeptitsism b) Realism
5.-6. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Sõna ,,epistemoloogia" on kreeka sõna, tähendab ,,teadmine". Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus). Termini mõtles aastal 1854 soti mõtleja James Ferrier. Termini ,,epistemoloogia" kõrval on kasutuses ka terminid: ,,tunnetusteooria", ,,teadmiseteooria", ,,teadmusteooria", ,,episteemika", ,,gnoseoloogia". 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? Põhiküsimused: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: skeptitsism ja realism. Skeptikud: Me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused).
2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus? 2.Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3
(N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria ehk teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundad: empirism – kõik, mis on mõistuses, on pärit kogemustest. (John Locke – inimene sünnib puhta lehena). Francis Bacon ratsionalism – mõistuse rõhutamine
Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb
annaabi.ee 
