*Lasteaias on meediakasvatuse ülesandeks arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. 10. Mis on meediakasvatuse sisuks? Mida ta sisaldab? 3 põhilist valdkonda! 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms); 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahendite abil 11. Mis on teadmuslik meediakasvatus ja mis on vahendiline meediakasvatus? Kas neil on mingi vahe? Kui jah, siis milles see seisneb?! Mis tähendab "(meedia)sõnumi konstrueerimine"? *Teadmuslik- kriitilise mõtleja kujundamine, *Vahendiline (saad aru sisust)- tehnoloogia rakendamine õppeprotsessis (oskad kasutada tehnoloogiat). (Meedia)sõnumi konstrueerimine tähendab enda poolt meediasõnumi loomine 12. Too näide! Mis tähendab "(meedia)sõnumi dekonstrueerimine"? Too näide
kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni ning sisemiselt seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. Kontseptuaalselt võib minakäsitlustes eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Kirjeldav ehk kognitiivne komponent koosneb teadmisest, mida kujutakse skeemidena, mis sisaldavad personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi ning kontrollivad enesekohase informatsiooni töötlust. Nimetatud teadmuslik komponent koosneb nii objektiivsest teadmisest kui ka isiku uskumustest enda omaduste kohta ("Tean, milline ma olen"). Vastandina mainitud kirjeldavale komponendile määratletakse enesehinnangut traditsiooniliselt kui mina- konseptsiooni afektiivset ehk tundmuslikku avaldust, mis väljendab indiviidi enesekohast suhtumist ("Suhtun nedasse hästi"). Näiteks Campbelli (1990) määratluse kohaselt on enesehinnang "minakonseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflektiiv hoiak,
peab indiviid omama võimet teha moraalseid otsuseid. Tuleb omada soovi käituda moraalselt.(6) 2.3.1 Moraalsuse kolm komponenti: 7 · Affective tundeliigutuslik (tunnetuslik) hõlmab endas kaalutlust, millised käitumisvõimalused on konkreetses situatsioonid võimalikud ning millised on nende tegude tagajärjel.(9) · Cognitive (teadmuslik) · Behavioral (käitumuslik) Moraali areng tähendab kõigi nende kolme komponendi arendamist. Moraali otsused sõltuvad olukorrast ja selle sisust ehk ka võib öelda valdkonnast. Seetõttu ei ole moraalne käitumine alati seotud indiviidi võimega teha moraalseid otsuseid. (6) Näited spordis: · Jalgpallimängija teab, et tahtlikult vastasmängija vigastamine ei ole õiglane · Mängijale ei meeldi teisi vigastada, aga ta teeb seda, sest treener nõab
tehes järeldusi teadmusbaasist, mis on rajatud inimkogemuste alusel. MÄRKUSED: 1. Terminit kasutatakse mõnikord teadmusbaasisüsteemi sünonüümina, kuid harilikult kasutatakse teda ekspertteadmuse rõhutamiseks. 2. Mõned ekspertsüsteemid on võimelised täiustama oma teadmusbaasi ja töötama välja uusi järeldusreegleid eelmiste probleemidega saadud kogemuse põhjal. Teadmussüsteem (teadmuslik süsteem) on infotöötlussüsteem, mis aitab lahendada teatava ainevalla või rakendusala probleeme teadmusbaasist järelduste tegemisega. MÄRKUS: 1 Mõnikord kasutatakse "teadmussüsteemi" ekspertsüsteemi sünonüümina, harilikult aga piirdub ekspertsüsteem ekspertteadmusega. 2 Mõned teadmussüsteemid on õppimisvõimelised. A.2.3.3 Selgitada andmebaaside, andmekaevandamise ja andmeaitade põhimõisted . Explain the concept of
Ebaõiglasest kohtlemisest osa saamine ei ole kellelegi vabatahtlik. Seega inimene ei saa ennast vabathtlikult ebaõiglaselt kohelda .Kui inimene teeb otsuse ebateadlikult ei toimi ta seadustatud õiguse suhtes ebaõiglaselt ja ka tema otsus ei ole ebaõiglane. VI RAAMAT: „Mõtlemisvõime“ Loomutäius kujuneb mõistlikkuse baasil, mis avaldub õige käitumise valikus. On kaks loogiliselt arutlevat osa: Teadmuslik, ei sõltu arutlusest – kaaluda ei saa selle üle, mis ei saa teisiti olla. Arutlusloogikal rajanev, kus tulemus sõltub arutlusest. Inimest juhivad kolm tegurit: meeletaju mõistus püüdlus Meeletaju ei ole tegevuse lähtekohaks, sest see esineb ka loomadel. See, mis mõtlemisvõime juures on omaksvõtmine ja tõrjumine on püüdluse puhul tagaajamine ja põgenemine
põletatakse. Tuleb ka paberitööstusest, eestis põlevkivi ümbertöötlemisel. Need kahjulikud ühendid lähevad rasvkoesse ja vee ökosüsteemid vaäga kahjustuvad(põhjamaad). Inimesel põhjustab maksa ja närvisüsteemi kahjustusi. · Teatud toidu lisaained, näiteks E1520-propüleenglükool(niisuti). 3. füüsikalised · erinevad kiirgused: a) radioktiivne kiirgus, mis on energia rikas ja läbib kudesi. Põhjustavad teadmuslik uurimistöö+ meditsiin ja kiirgusallikad b) röntgenkiirgus läbistab ka kudesi, rasedaid uuritakse teiste võtetega(ultraheli). c) Infrapuna kiirgus, kas siis madalad temp(külmumine) ja kõrged temp(üle kuumenemine). d) Elektromagnetkiirgus, arvuti ja mobiilid on ohutud, aga üli tugev elektromagnetkiirgus mõjutab meid. · Mehaanilised tarumad, kukkumine, põrutamine. · Pidev mehaaniline surve, näiteks ebakohaste riiete kandmine. I
annaabi.ee 
