K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
kritiseerinud. Nii väidabki Popper: “Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste
tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest,
mida me teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida
oleme raamatutest lugenud;” [seals., lk. 1849]. Kuid selline seisukoht ei tähenda muidugi
keskaegse traditsiooni-käsituse juurde tagasipöördumist: “iga vähimagi osa meie traditsioonile
toetuvast teadmistehulgast … võib kriitiliselt läbi vaadata ning ka kummutada. Ometigi,
traditsioonita, pärimuseta, oleks meil võimatu üldse midagi teada” [seals.].
Hinnates kirjeldatud seiskohalt Platoni epistemoloogiat, kirjutab Popper: “Platoni pessimistlik
koopanägemus on õige, ta optimistlik anamnesis aga mitte …” [seals., lk. 1850]. Mis tähenduses
siis Platoni anamnesis`e-õpetus liigoptimistlik on? Platon peab maailma olemusstruktuuri
põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks
annaabi.ee 
