Raamatu alguses oli Pierre Bezuhhov filosoofilise mõttemaaimaga, teadmistehimuline inimene. Tal oli rahuarmastav iseloom, ning ta ei,mõistnud inimsuhteid. Ta elu muutus pärast seda, kui ta isa pärandas surres talle kogu oma vara ja maad. Pierrest sai üleöö üheks venemaa rikkaimaks inimeseks.Pierre esimene abielu koos Eleniga läks halvasti. Ta lasi endale selle abielu Vassili Kuragini poolt peale suruda, ning ta ei mõisnud, et Elen ei armasta teda ja ka ta ise ei teadnud, kas ta armastab Elenat. Kui Andrei muutus raamatu
See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadmistehimuline ja sellest tulenevalt on mu tugevuseks eriti faktilised teadmised ja visuaalne mälu. Minu hobi ja kirg on muusika. Olen veendunud, et muusikakoolis õppimine on aidanud minu loomingulisemal poolel esile kerkida. Selle aja jooksul jätsin maha oma tagasihoidlikkuse ja sain üle oma hirmust publiku ees esineda. Võõras seltskonnas kohanen kiiresti ja olen üsna suhtlemisaldis, kuid teatud situatsioonides jääb mul julgusest siiski vajaka, eriti akadeemilises keskkonnas nagu ülikool.
või puhast õhku. Ta peseb tihti Põhja-Konna, et ta veel rohkem läigiks, Leemeti unistus täitus Põhja-Konna nähes ja ta on väga rahul. Tegelate võrdlus Leemet Viimane mees, kes mõistis ussisõnu,peab väga lugu vanadest tavadest, kui on ka uutele vastuvõtlik,hooliv,teadmistehimuline ja väga hea südamega. Linda Leemeti ja Salme ema, armastab kogu hingest oma lapsi ja teeb nende heaks mida iganes vaja, iseseisev ja võimas naine. Vootele Leemeti onu, tunneb väga hästi ussisõnu,
kirjanikupoolset jutustamist. ,,Kahekordne mäng" maalib üpriski hea pildi tolleaegsest ühiskonnast. Tundub, et rüütlikombed säilisid ka 20.sajandi alguses: viisakus oli suhtluses väga tähtis ning solvamine tõi kaasa teatud tagajärjed. Duelle ei tohtinud küll pidada, aga mehed tegid seda sellegipoolest. Sündmustekeeris algabki sellest, et toimub illegaalne kahevõitlus, mille tagamaid ja põhjusi detektiiv, ning samas ka teose peategelane, Jens Buhl uurima asub. Ta on teadmistehimuline ning viib alustatu alati lõpuni. Ta ei lepi sellega, et eksisteerib juhus, vaid üritab leida põhjust. See juhatab teda, aga pidevalt sekeldustesse, isegi eluohtlikesse situatsioonidesse. Kuid see on omadus, mis teebki heast detektiivist suurepärase. Kohati tundub ta hajameelne ning kangekaelne, kuid need omadused avalduvad liiga vähe, et häirida. Mida rohkem detektiiv teada saab, seda enam hakkavad uued sündmused rääkima vastu algsele tõele
ELULUGU Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal, Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana-Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures
annaabi.ee 
