arengu positiivseks suunamiseks edukalt ära kasutada ning pakkuda neile hariva sisuga teksti. Mainimisväärne argument on ka see, et paljudel noortel on väga palju vaba aega, mida meeleldi sisustatakse meelelahutusega, mille alla saab osavalt paigutada ka peidetud allteksti, mis mõjub hoopis suunavalt ja silmi avavalt. Seega on tänastele noorte harimine ning neis huvi tekitamine võti selleks, et tuleviku Eesti inimesed oleksid teadmishimulisemad ning veelgi haritumad. Teatavasti on ERR vaid kaheksa aastat vana ning seetõttu on igati arusaadav, et kõik ei saagi olla veel ideaalses tasakaalus ning pigem on positiivne, et Rahvusringhäälingul on veel eesmärke, mille poole pürgida ja muutuda aina vajalikumaks (Eesti Rahvusringhääling, 2007). Loodetavasti võtab ERR peagi plaani pöörata rohkem tähelepanu ka Eestis elavatele noortele, sest mõistagi pole hetkel seda osa auditooriumist
kohusetruus ja loovas täitmises. Nendest ülesannetest on eriti oluline õpilastes optimismi ja positiivse enesetunnetuse kujundamine. Et seda ülesannet edukalt täita, peame ise olema optimistid ja nägema, kuidas elu areneb paremuse suunas. Seda on üsna raske teha, sest massikommunikatsioon võimendab tavaliselt puudusi meie elus. Armastagem oma õpilasi! Õpilased teavad meist küll vähem, kuid neil on meiega võrreldes ka olulisi eeliseid. Lapsed on tundlikumad, teadmishimulisemad ja neil on suured aren- guvõimalused. Kui me oleme 10 aastat töötanud õpetajana, näeme enda kõrval kolleegidena endisi õpilasi. Kui me oleme kakskümmend aastat töötanud, on mõni endistest õpilastest juba meid juhtimas. Praegused õpilased töötavad ja juhivad ühiskonda siis, kui meie oleme pensionil. Austagem tänastes õpilastes tulevasi kolleege, töölisi, teenistujaid. Õpilased ei suuda end mõnikord pidurdada ja käituvad ebasobivalt. Seegi
annaabi.ee 
