Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi. Kõige olulisem ning tähtsam on, aga see milline on see ebaeetiline tee, mida kasutati - kui raske see rikkumine oli. Kui teadmiseni jõudmiseks rikuti reeglit, mis ei seadnud katses osalejat
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Ebaeetilisteks teadmisteks peeatakse teadmisi, milleni jõudmise käigus on rikutud seadusi või inimõigusi. Kuid mõnede ebaeetiliste teadmiste puhul võib kasu inimkonnale olla suurem, kui selle teadmise eiramine. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas need teadmised ning nende kasutamine on eetilised või mitte. Esiteks arvan, et väide, et teadmine on ebaeetiline, sõltub ühiskonnast, kus teadmiseni on jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline.
Kas seda, mis näib, on võimalik eristada sellest, mis tegelikult on? Objektivism- Tegelikkus on midagi muud, mis meile paistab. Näivust ja tegelikkust eristatakse. Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame?
tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm
inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. SOKRATESE DIALEKTIKA Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool. Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE Teadmiste paatos oli Sokratese silmis nii suur, et ta pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks.
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti? Sokratest peeti üheks maailma targimaks inimeseks , tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu. Täiuslik elu oleks saabunud siis, kui ta oleks sattunud linna, kus teda
Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria
· Tõestatav( kas loogiliselt või empiiriliselt) · Loogiliselt koherente üks osa ei tohi olla vastuolus teise osaga · Lähtealuseid reflekteeriv suuta läbi valgustada ka need teooriad, millest see ise on üleehitatud. Kas on teadmisi, mis vastavad nendele kriteeriumitele? Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. John Locke, an essay concerning human understanding, 1690 Objekt taju(sensation) lihtideeliitidee David Hume, an enquiry abuot human understanding, 1748 Objekt taju (impression) tajude koopiad ideed Tunnetuse mehhanismid: Ratsionalism: Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju(õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole
kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand
tänapäeval tuntud kujul. Sokrates ei kirjutanud midagi ning tema mõtted on meieni jõudnud Platoni ja paari teise antiikautori vahendusel. Platoni ja Aristotelese kirjutised moodustavad antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm
elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises, mis oma oleluseks ei vaja kohta ega sõltu materiaalsetest asjadest. Samuti pööras ta tähelepanu hingele, mille tõttu me oleme need kes me oleme on täiesti erinevad kehast ja ka tunnetamine on kergem, kui keha. Ükskõik,
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk dharma algab "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" kuulutamisega. Neli õilsat tõde: On olemas kannatus, mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis ehk sansaaras. Kannatusel on põhjus, mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses
Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington(1611-1677)-omand loob võimu.Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand. Valimisvõigus kuulub vabadele. PRANTSUSMAA Rene Descartes(1596-1650)-Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. Voltaire(1694-1778)-Tema meelest pidi inimkond lähtuma loodusseadustest.Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau(1712-1778)-Võim lähtub rahvast. Pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Denis Diderot(1713-1784)-Entsüklopeedia alusepanija ja väljaandija
Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes, tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane.
kõik Jumala poolt varustatud erilise kõlbelise võimega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele, kalduvusega heatahtlikule altruismile (egoismi vastand). B ütleb, et see tunnetus ongi meie südametunnistus. Mis saab, kui inimene on olukorras, kus saab öelda, et tal pole südametunnistust? Südametunnistus võib olla ebakindel. Võime seada asju paremuse järjestusse ja langetada otsuseid. Kolmas vahend on intuitsioon võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi. Moore (esindaja) väidab, et intuitsioon väljendub heast, mis on hea kõigile. Immanuel Kant (1724-1804) Tema eetika nimetus: Kohus kohuse pärast. Elas Preisimaal Königsbergis (praegune Kaliningrad). K oli väga täpne mees. Tema jalutuskäikude järgi võis kella õigeks keerata. Arvas, et reisida pole vaja. K alustab eetikat (arutelu); ütleb, et vaid hea tahe saab olla hea ilma piiranguteta.
Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru
ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama aisting- see mida tunneme meeleorganite abil, laua pinnalt peegeldub silma mingi kujutis, kuidas see valgus peegeldub taju- saan aru et on laud, lauapind kohvi lõhna molekulidest jõuame selle teadmiseni et saame aru et on kohvi, tahtmine juua haistesüsteem võtab lõhnamolekulid vastu, aga lõhnatajuvus on individuaalne MAITSEMEEL AISTINGUPROTSESSS välismaailma ärritaja (sokolaad)-keemilised maitsemolekulid-puutuvad keelega kokku-tekib magusa maitseaisting- keelel on omadused, mis lubavad maitseomadust kogeda- keelel on maitsereteptorid- retseptor võtab molekuli vastu- kinnitub sellele-tekitab retseptorrakus reaktsiooni- see tekitab elektrilise impulsi- jõab ajju, et on magus
saj,selle hiigelaeg langes 18.saj,mida nim ka valgustussajandiks,kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19.saj algusesse. Kus kohas tekkis? Valgustuse sünnimaa oli Inglismaa. Valgustusajastu mõiste pärineb aga Saksamaalt mille võttis kasutusele saksa filosoof I.Kant ühes oma artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Tähtsamad esindajad ja nende seisukohad. R.Descartes-rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges.Põhiprintsiip-ma mõtlen järelikult olen ma olemas. Voltaire-Põhitegevuseks oli võitlus katoliku kirikuga.Ta rõhutas isikuvabadust.Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord,mille aluseks on vabadus ja omand. Rousseau-ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit.tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim". Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi absolutistlik monarhia, monarhia, vabariik
see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Mis teeb teadmise võimalikuks, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meie kogemuse teevad võimalikuks teatavad vormid, mis on omased transtsendentaalsele subjektiivsusele endale: ruum, aeg, substants jne. Selleks, et kogeda empiirilisi objekte näeme
just seal vahepealses alas paiknevad ka enamus inimesi. Paljud mõistavad armastust liiga kitsalt, kõrvale jäetakse näiteks tarkusearmastus - Eros on filosoof, sest armastab tarkust. Vaid need, kes tegelevad ühe kindla armastuse liigiga ja seda innukalt taotlevad, kannavad nimetust ,,armastus". Veel väidetakse, et armastus areneb etappides. Alguse armutakse füüsilisse ilusse ja alles hiljem nähakse hinge ilu ning mõistes selle ülemuslikkust kõige kehalise suhtes jõutakse teadmiseni. Armastamise puhul on minu arvates tavaline, et et ihalduse objektiks on kõik hea ning ilus. Alguses ongi armastuse eelduseks just füüsiline ilu, mille puudumine võib armastuse suisa välistada. Esmalt ei vaevuta sisemist ilu otsima. Platon väidab, et ilu nimel tuleb liikuda ühe kauni keha juurest järjest enamate juurde, kuni jõutakse kõigi kaunite kehadeni, sealt liigutakse kauni eluviisini, mis omakorda viib kaunite teadmisteni ja need viivad ilu tunnetuseni
kokkuleppest sõltumatut. ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata Uskus, et hüve on igavene ja Oma õpetaja Platoni mitmete muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud
Descartes'i duaalne maailmapilt: Sellest on sajandeid lähtunud nn läänelik mõtlemine Määras teaduste jagunemise loodus- ja vaimuteadusteks Siit on pärit meie ettekujutus tegelikkuse ja selle tunnetamise vahekorrast Positivism Rajaja Auguste Comte Positivism määratleb end kui tervemõistuslikku lähenemisviisi teadmisele Kõike, mida ma teame, oleme saanud teada meelte kaudu. St kindla teadmiseni võib jõuda ainult meelte abil. Positivsim binaarne: mis ei ole objektiivne, on subjektiivne - Objektiivne= tunnetuse tulemus, mis vastab objektile - Objektiivsus= faktide esitamine - Faktid on need, mida me kogeme vahetult. Keegi teine võib sama kogeda. Kahevalentne loogiga (Aristoteles) Väited ei pruugi olla ainult õiged või valed. Kahevalentse loogika paradoksid lahenevad valentsi suurenemisega.
Induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt Kant: 1) Aprioorne tunnetus põhineb mõistusel ja on kogemustest sõltumatu, puhtast arust pärinev ehk tõsikindel. Aposterioorne ehk empiiriline tunnetus on aga kogemuslik, järeldused tehakse meeltekogemuste põhjal. Esimese puhul kasutame me teadmiseni jõudmiseks ratsionaalset lähenemist ehk eirame kõike meelte teel vastuvõetut ning lähtume objektide kirjeldamisel vaid nende kindlatele omadustele. Aposterioorse tunnetuse korral võetakse kõike meelte poolt tajutut tõesena, mis tähendab et uute kogemuste teel on võimalik uuritava objekti mõistet avardada. 2) Analüütiline ja sünteetiline otsustus on vastavalt aprioorsed ja aposterioorsed, esimene tuleneb meie mõistusest, teine kogemustest
Platoni järgi oli iga inimene enne oma sündi näinud teatud koguse ideid ning sellest sõltus ka kogu selle inimese tarkus tema eluajal. Mida rohkem ideid oli aga mateeria kujul meie maailma tulnud, seda arenenumaid ideid võis siia tulla ning seda rohkem ideid võisid inimesed enne oma sündi näha. Kõige tähtsamaks pidas Platon headuse ideed. Kes suutis mõista seda, võis mõista ka kõike muud See oli ka 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Arvas, et me oleme kõik pärit kõrgemast maailmast. Tõelise teadmiseni jõudmiseks peaksime aga meenutama seda endist elu, elu kõrgemal. Platon usub, et tõeline teadmine on mõistuses ja hinges. Tema arust meeled petavad. Teadmine on mõistuse tulemus. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis
lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajaprotsendiliselt täiuslik. Inglise luuletaja ja kriitik Matthew Arnold on öelnud, et vaadates ükskõik, millist kunstiteost, võime selles tabada autori iha ja igatsust selle järele, et maailma jääks neist maha paremana, kui nad selle eest leidsid. Kunstiteo hoiab endas peaaegu alati kellegi ideaale ja unistusi ning ideaalid on teetähised tõe juurde teadmiseni sellest, et elus on väärtusi, mida tuleks teisiti hinnata ning mida ei tohiks kõrvale heita. Ühiskonna ebatäiuslikkus viitab ideaalide lahknemisele ning indiviidide võimetusele oma väärtushinnanguid muuta. Probleemid, mis on aegade jooksul olnud seotud ühiskondlike väärtushinnangutega, on inimestele enamasti teada, kuid pidevates täiuslikkuse otsingutes võivad mõned asjad jääda märkamatuks. Sageli on nendeks just igavest väärtust omavad aspektid. Peaaegu igas 19. või 20
Te küsite mis see on? See on tahtmine teha eelkõige endaga tööd ja arendada ennast, suuta olla enese puhul kriitiline ja samas ka analüüsiv. Töö enesega on igaühe jaoks meist kõige olulisem, tuleb õppida tundma oma halbu ja häid külgi ning ärme unusta nõrkusi.Enda jaoks aega leides avastasin, et oleks perspektiivikas siseneda erinevate inimeste vaimu maailma, näha elu läbi nende prillide ja ka neid mõista. Tee selle teadmiseni, et lähen psühholoogiat õppima oli minuni käänuline ja kivine. Pidin kaaluma ka teisi võimalusi. Kujutlema ennast kellegina kelleks ma ehk kunagi ei pruugi saada aga nagu näha oli see vajalik. Sest enamjaolt ma ei kahtle enam, et ehk ikka peaks majanduse poole hoima või et need riigiteadused ka päris huvitavad paistavad olevat. Olen üritanud ikka ennast nii ühest kui teisest küljest uurida, enam ei jaksa sest tihti peale on üle mõtlemine ja lõputu arutlemine mind ummiku ajanud
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu.
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu.
et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese, kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi raamatut. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma;
Viies tsakra on hädavajalik olukordades, kui tunnete esinemishirmu. Teadvustage, et hirm ja rõõm esinemise puhul on üks ja seesama energia, vahe seisneb vaid selles, kuidas te sellele reageerite. KUUES TSAKRA Ehk laubatsakra. Selle keskuseks on otsmik, näärmeks hüpofüüs (Hüpofüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev endokriin- ehk sisenõrenääre). Emotsionaalne tasand: Intuitsioon (Intuitsioon on võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi.) Vajadus mõista elu mõtet ja maagiat juhib kuuenda tsakra ärkamiseni. Kuuenda tsakra tavapärasest erinev maailm nõuab vaimset küpsust ja loomingulist distsipliini, et seda tsakrat tasakaalustada. Kuuenda tsakra teadmine ilmutab end teatud tundena, kui valitud tee on õige. Kui kuues tsakra pole tasakaalus, tekib väärastunud ettekujutus maailmast. Kui olete suutnud
ÜHISKOND KULTUUR UUSAEG 5.Peatükk VALGUSTUSAJASTU ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL Valgustus(algas 17.saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog,
"ideid" suudab inimene varem "meenutada", osa hiljem. Pole vale väita, et "ideede maailmas" eksisteeris ka ideaalse riigi "idee" ning Platonil tuli see "meelde". Platonit võib seetõttu nimetada ka ratsionalistiks. Induktsiooni kui meetodi tõi filosoofiasse aga juba tema õpilane ja teine kuulus antiikfilosoof - Aristoteles, kes pidas oluliseks faktide kogumist (sh ka vaatlust) ja "fenomenidest" lähtumist, et sel teel teadmiseni jõuda. Platoni mõttekäiku ühiskonda käsitledes iseloomustab suund üldiselt üksikule. Ta ei lähtu niivõrd indiviidist kuivõrd ühiskonnast ja selle headusest tervikuna. Ühiskond on nagu organism, mille liikmed, kodanikud, täidavad nendele määratud (nendele omaseid, võimetele vastavaid) funktsioone. Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud
järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); nt pusle (teame küll, mis tervik on), argument- miks praegu välja käis, miks mitte hiljem jne meetod- kindel äraproovitud tee mingi eesmärgi jõudmiseks / lahendusviis, kuidas kindlat piiritletut ülesannet täita (kalapüüdmise erinevad viisid) / vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni mingi nähtuse või protsessi kohta (Teaduslik meetod- katse, eksperiment, vaatlus) meetod nt õiguse tõlgendamiseks- õiguse normist (Tekstist) on väga vähe kasu, meetod tõlgendamine-keeleline, grammatiline, süstemaatiline, eesmärgipärane, semiootiline (vt. Riigiõigus), meetodi valdamiseks on vaja praktiseerimist metoodika- õpetus meetoditest ehk meetodite kogum
Kes mõistab, mis on headus, see halba ei tee. Halb käitumine tuleb üksnes teadmatusest. Samas leidis Sokrates, et inimesed sageli vaid arvavad, et teavad asju, mida nad tegelikult ei tea. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on. Selleks esitas ta näiliselt lihtsaid küsimusi, millele sellest hoolimata sageli ei osatud vastata. Selliste salakavalate küsimuste esitamist nimetas Sokrates irooniaks. Et õige teadmiseni jõuda, tuli Sokratese meelest mõista, kui vähe me tegelikult teame. Sokratese filosoofia peamine lähtealus on üldise mõistuse (jumala) olemasolu tunnistamine ning eesmärgipärasuse käsitamine loogilise printsiibina. ,,Tunne iseennast!'' ütles Sokrates. Ehk teiste sõnadega: "tunne oma teadmiste piire!" Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia
· Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega. · Mais, juunis sünnib tall. Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid. ULUKITE LOENDUS · Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu. · Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. · Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus. Loendusmeetodid ja seire · Totaalne küttimine tapetakse kõik loomad ning siis loendatakse need üle. · Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid
arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud. Herakleitos: (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli (soojus) LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega
inimesed, kes oskavad ja tahavad hätta jäänud naisi abistada. Tulemuslikuks prostitutsiooni kontrolli alla võtmiseks peab riik toetama vastavaid sotsiaal- ja rehabilitatsiooniprogramme ja arendama tegevusi, mis aitavad likvideerida prostitutsiooni tekkepõhjusi (integratsiooni tõhustamine, tööhõive, sotsiaalne turvalisus). See kõik on aga aega, jõudu ja ressursse nõudev tegevus, millega jõuame teadmiseni, et prostitustioon on hetkel probleem, mida eemaldada on võimatu. Antud hetkel tuleb sellega leppida, sest laita neid, kes sellise tee valisid põhjusega, et toita oma pere, on väär ja alatu. Ilma rahata meie ühiskonnas ellu ei jää ja seepärast tekivadki need varjuküljed, millele keskmine inimene- kindla töökohaga igapäevaselt ei mõtle. 5 6
illustratsioonid neil õpitut meenutada. Esimesed armumised leiavad aset perioodil, mil inimese arusaam lähisuhtest on kujunenud mitte niivõrd isiklike kogemuste kui meedia, kirjanduse, eakaaslaste juttude ning enda fantaasiate toel. Samuti on autorid viidanud olulisematele mõtetele, tehes need paksemas kirjas silmnähtavamaks. Näide 4 Lisaks uute teadmiste saamisele on lugejal vajalik ka seoste loomine. Vahel tuleb selleks näha kogu protsessi, kuidas uue teadmiseni jõutakse. Seega on õppevara autoril veel üks ülesanne. Väljavõtted õpikust: Ameerika psühholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. ... Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. ...
ma olen inimene? Ja kui olen, siis mis see inimene on? Kas lihtsalt mõistusega loom või midagi enamat? Millised on need inimesele ainuomased ja kaheldamatud loomutunnused, milles me võime kindlad olla? Eeldades, et kõik võib-olla meelepete ja kellegi kõrgema poolne eksitamine, jõuab Descartes siiski loogilise ja õige tunnuseni, milles ei saa kahelda see on mõtlemine. Peale pikka arutelu iseendaga on Descartes jõudnud kahe kindla teadmiseni, milles ei saa kahelda: ma olen olemas ja ma mõtlen. Descartes tõdeb: ,,Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde - olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi". Järgmisena püüan Descartes välja selgitada, kas on veel mingeid kaheldamatuid omadusi, mis kirjeldaksid seda, milline asi ta on. Ta kasutab sellejaoks erinevate asjade vaatlust ja nende asjade tunnetamist. Ta arutleb sellele üle, et kuidas ta neid ikkagi just sellisena tajub?
inimene elab. Pöördumine ideedemaailma poole oli ju Platonil algselt motiveeritud just sellega, et tema hinnangul ei olnud meeltega tajutavasse maailma kätketud inimese jaoks piisavalt usaldusväärseid ja kandejõulisi orientatsiooni-aluseid. Seetõttu tuligi leida meelemuljetele tugi valdkonnast, mis jäi väljapoole meeltega tajutavat tegelikkust. Kui aga oli jõutud asjade mõistuspäraste olemuste teadmiseni, siis sai selle teadmise kaudu põhjendada ka oma arusaamu, mis olid kujundatud meeltetunnetusele toetudes, ehk Platoni terminoloogias – arvamusi. Olid ju meeltega tajutavad nähtused Platoni ontoloogia kohaselt oma ideede jäljendused. Nii määratles Platon vahel teadmist ka põhjendatud arvamusena. (Menon 97e-98a) Põhjendus eeldab tema käsituse kohaselt aga vastavale nähtusele aluseks oleva idee teadmist, st. nähtuse mõistmist tema olemuspõhjuse kaudu
Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud alternatiivi kui eeldada, et puhas mõistus kätkeb endas eeldusi kujundada osutatud 1 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. karakteristikutega teadmist. Ka Kant jagas oma “eel-kriitilisel” loomeperioodil seda ratsionalistlikku seisukohta. Ratsionalistlik traditsioon eeldas, et inimmõistus kätkeb endas
Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. Inimesele iseloomulik täiuslikkus Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on teoreetiline elu maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil. Teadus Abstraheerimise ja induktsiooni teel jõutakse lõpuks teaduse baaseelduste teadmiseni. Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus, ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni, mis on paremini teada iseenesest. Seega on avastamine regressiivne. Me alustame segastest tajumuste massidest,
Keel Keel, mida me räägime on mitmeti mõistetav Loomulik keel ja formaalne keel 6 3.11.2009 Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon Psühholoogiline eesmärk kellegi (ka iseenda) veenmine Tunnetuslik eesmärk teesi põhjendamine ning niimoodi teadmiseni jõudmine. Tunnetusliku eesmärgi saavutamise eelduseks on psühholoogilise eesmärgi saavutamine. (Indrek Meos, 2003) Argumentatsiooni struktuur Tees (väide, mida argumenteeritakse) Argumendid (väited, millele tuginetakse) Seos argumentide ja teesi vahel Argument 1 Argument 2 Argument ... SEOS TEES Argument n 7
halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab tema jaoks kehast distanteeruda. Kogu elu on surmaks valmistumine. 6) Milline on Platoni ideedeteooria? Vastus : Platoni ideedeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja välisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud, püsivad ja igavesed. 7) Kuidas me Platoni järgi tõelise teadmiseni jõuame? Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Vastus : Anamnesis on Platoni arvates teadmiste hankimine- meeldetuletamine.
Siin tuleks vastata eitavalt, sest olemasolevad hooned on ressurss, mille jätkuv ja taaskasutamine on igati säästlik, sest kui hoone ehitamisse on juba kord kasutatud suurel hulgal ehitusmaterjali, on selle renoveerimine ja edasi kasutamine üldjuhul väiksema ökoloogilise jalajäljega tegevus kui uue maja ehitamine. Seda isegi siis, kui uus hoone on energiasäästlikum. Pikkade aastate vältel on peale küttekulude ka ehitistesse kuluvate materjalide olelusringi arvestades teadmiseni, et ,,Kõige rohelisem on ehitis, mis on juba ehitatud" [8]. 500 aastat sama maja kasutada, seda remontida ja ajakohastada on kokkuvõttes säästlikum kui iga 50 aasta järel lammutada ja uuesti ehitada, seda enam kui need kõige "keskonnasäästlikumad" ehitised asuvad kohtades, kus elanikke enam eriti pole ja kus need kipuvad tühjaks jääma, lagunema ja lõpuks ohtlikuks muutuma ning kus suur osa neist amortiseerub ja lammutatakse ammu enne võimaliku eluea
maailmas" valitseb teatud kord, mille alusel osa "ideid" suudab inimene varem "meenutada", osa hiljem. Pole vale väita, et "ideede maailmas" eksisteeris ka ideaalse riigi "idee" ning Platonil tuli see "meelde". Platonit võib seetõttu nimetada ka ratsionalistiks. Induktsiooni kui meetodi tõi filosoofiasse aga juba tema õpilane ja teine kuulus antiikfilosoof - Aristoteles, kes pidas oluliseks faktide kogumist (sh ka vaatlust) ja "fenomenidest" lähtumist, et sel teel teadmiseni jõuda. Platoni mõttekäiku ühiskonda käsitledes iseloomustab suund üldiselt üksikule. Ta ei lähtu niivõrd indiviidist kuivõrd ühiskonnast ja selle headusest tervikuna. Ühiskond on nagu organism, mille liikmed, kodanikud, täidavad nendele määratud (nendele omaseid, võimetele vastavaid) funktsioone. Tema arvates ühiskond tekibki, sest et on vajadusi, mida üksikinimene ise ei saa rahuldada. Inimene kuulub sellesse süsteemi kui teatud funktsiooni täitja ja ta on osa
läbini objektiivne, tegelikult aga ei ole, nad küll annavad olemuslikku infot asjade olemuse kohta, kuid igasuguse tõekonseptsioonid kaitsevad ikkagi kellegi huve. On palju teooriaid, mille kohta ei saada aru, kas see üldse annab tähtsat informatsiooni millegi olemuse kohta. N: matemaatika miks on seda kõike vaja? Matemaatikat on arendatud kaugemale, kui seda praktikas tegelikult üldse vaja oleks. 1.Tunnetuse mehhanismid: empirism Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest Skeem: objekt(avaldab meeltele mõju ) taju(tekib idee objektist ) lihtideeliitidee (John Locke) Skeem: objekttajuideed pole tajud ise, vaid on hoopis tajude koopiadideed (David Hume) 2.Tunnetuse mehhanismid: ratsionalism Ratsionalism: teatud asju ei ole võimalik meeleliselt kogemuselt tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni(võime tunnetada asju, mis meil kogemuste
saab maailma muuta, uusi ideid on vaja levitada, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi. Inimühiskonna eeskujuks peaks olema loodus. Kui mingi nähtus esineb looduses, siis on see mõistlik. Nende maailmakäsitlusele oli omane uus humanism, nad pidasid oluliseks inimest oma vajaduste ja kirgedega. Sellega astuti välja kristliku asketismi vastu, mida oli eriti rõhutanud katoliku kirik. Valgustaja Rene Descartes arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. "Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire võitles katoliku kirikuga, mida pidas peavaenlaseks. Samas uskus ta kõrgema olevuse olemasolusse. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda". Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Õiglane on ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Ühiskonna ümberkorraldamine saab lähtuda ülaltpoolt lähtuvatest reformidest. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism tugev
Miks need on vajalikud? Metodoloogilised printsiibid kujutavad endast metodoloogia kõige tähtsamaid seadus/tõekspidamisi •objekti ja aine märkamiseks, •uurimistulemuste taha nägemiseks, •seoste-sõltuvuste mõtestamiseks, st nende tähenduse avastamiseks, •uurimistulemuste rakendusala avardamiseks 11. Mis on meetod? Kindel, äraproovitud tee või viis kindla eesmärgini jõudmiseks. Vahend, mille kaudu on võimalik jõuda süstemaatilise teadmiseni. Millised olulisi meetodeid peaks valdama uurimistöö kirjutamiseks ja juristitöös üldiselt? Katse läbiviimine, eksperiment, vaatlus. Õiguse tõlgendamise meetod (normist arusaamine) Näiteks on diplomitöö jaoks vaja osata kahte liiki meetodeid: ühed võimaldavad koguda algandmeid ja teised analüüsida statistilist materjali. Algandmete kogumise meetodid on küsitlus, ankeet, eksperiment. Et saada fakte, on vaja mingisuguste teooriate raames osata interpreteerida saadud algandmeid.
annaabi.ee 
