Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
teadvustada. Viimane sõltub aga sellest, mida inimene on õppinud või õpib. Operatsioonide
omandamiseks on kaks teed: teadvustatud (harjutamine) ja ebateadlikult kujunenud
operatsioonid (nt inimene harlikult ei tea, mis liigutusi ta kõneledes sooritab).
Tegevuse kõige madalama tasandi moodustavad inimese psühhofüsioloogilised
funktsioonid: liigutused, sensoorsed protsessid, mäluprotsessid. Nimetatud tasand pole
valdavalt teadlikustatav ja selle funktsioonid sõltuvad kõige enam sünnipärastest võimetest.
Nt inimesel pole võimalik teadvustada neid kõneliigutusi, mis sooritatakse neelust madalamal
(häälekurrud, hingamislihased). Ka mõjutada nende lihaste talitlust saab ainult kaudselt.
Kõnehingamise ja hääle arendamiseks on vaja midagi hääldada.
Igasuguse õppimise ja harjutamise seisukohalt on tegevuse struktuuris kõige olulisemaks
ühikuks toiming
annaabi.ee 
