Teadlik olemine ja keskendumine: Et inimene oleks teadlik, mida ta käesoleval ajahetkel teeb, mida tunneb Teadvustamine e keskendumine olevikule. Inimene peab olema teadlik oma tunnetest ja põhimõtetest, et luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata.
Teadlik olemine ja keskendumine: Et inimene oleks teadlik, mida ta käesoleval ajahetkel teeb, mida tunneb Teadvustamine e keskendumine olevikule. Inimene peab olema teadlik oma tunnetest ja põhimõtetest, et luua gestalte. Oma vajaduste rahuldamiseks peab inimene olema kontaktis sise- ja välismaailmaga. Fantaasiatsoonile liigne keskendumine põhjustab neuroose (tegeletakse rohkem minevik ja tulevikuga). Sisemisest ja välimine tsoon- enesest teadlikolemine, keskmine tähendab neuroosi. Polaarsused. Inimene organiseerib maailma läbi vastandpaaride. Vastandlikud tunded on olulised, et saaks paremini gestalte moodustada. Kui teadvustada vastandeid, teadvustame ka iseend paremini. Kaitsefunktsioonid. Inimene reageerib ohule v stressile nende eest põgenemisega. Ta võib hakata kasutama kaitsefunktsioone ka siis, kui ohtu pole. Konfliktist hoidumise meetodid: - Introjektsioon kalduvus võtta omaks võõraid uskumusi neid analüüsimata.
kihid: (1) klisheed; (2) rolle-mängiv kiht; (3) ummik-kiht (impasse); (4) implosiivne- eksplosiivne kiht ja (5) tõeline ehe isiksus. 23 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © Gestaltteraapia, nagu teisedki humanistlikud suunad, taotleb eneseteostust, selle tarvilikuks ja piisavaks vahendiks loeb teadlikolemist (awareness). Teadlikolemine sisaldab polaarsuste äratundmist, nende tunnustamist ja integreerimist; taotletakse hetkel tekkivate mõtete, tunnete ja aistingute täielikku pilti. Ning selle täisarusaama saavutamiseks on rikkalik arsenal tehnikaid, nagu näiteks “siin-ja-praegu”; “mina-keeles rääkimine”; küsimustest, eriti miks-küsimustest hoidumine; meisterlik frustreerimine; psühhodraama; “tühi tool”; unenägude jälgimine. III. VEEL TERAAPIAID
annaabi.ee 
