Karl Jaspers „Aja vaimne situatsioon“
uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot.
Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja
pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust
ajalist situatsiooni. Inimene elab oma keskkonnas iseendana minevikku ja
tulevikku vaatavas seotuses. Näiteks elamishirmu käsitleb Jespers nii, et
elukorralduse ratsionaliseerimiseks ja universealiseerimiseks on
üheaegselt selle fantastilise eduga kasvanud teadlikoleks hävingust kuni
hirmuni selle kadumise pärast, mille nimel tasub elada. Sissejuhatuses
paneb autor kohe paika selle, et ajalooliselt möödunud situatsioone võib
ehk vaadelda lõpulejõudnutena: nad on andnud oma tulemuse ja neid ei
ole enam ning igaüks teab, et maailma seisund, milles me elame pole
lõplik, kuigi kunagi on olnud ka aegu, mil inimene on tajunud maailma
jäävana. Tänaseks inimene siiski teab end viibivat ainult ühes teatud
annaabi.ee 
