Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. Spekulatiivne varu- varud, mida omatakse teistel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine. Hooajaline varu- varude kogumine enne hooaja algust. Esineb sageli põllumajandustoodete ja hooaja kaupade puhul. 3
Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgii- 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. 4. Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine (hulgiallahindlus) 5. Hooajaline varu – varude akumuleerimine enne hooaja algust 6. Seisev varu – varud, mille järele on nõudlus teatud perioodil puudunud – tahetakse lahti saada.
Millised tooted on ja kus asuvad pm. Varude juhtimine – seisneb kindlaksmääramises, millal ja millises koguses kaupu tellida, milline on optimaalne reservvarude suurus ja millised on iga kauba tõhusaimad tarneallikad. Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi: 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. 4. Spekulatiivne varu – varud, mida hoitakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine (hulgiallahindlus) 5. Hooajaline varu – varude akumuleerimine enne hooaja algust 6. Seisev varu – varud, mille järele on nõudlus teatud perioodil puudunud – tahetakse lahti saada. Sõltuv nõudlus – teatud laovaru artikli nõudlus tuleneb mingi muu laovaru
Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi on alljärgnevad : Kasutusvaru e ringlusvaru – varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise Reservvaru – varud omatakse tavavajadusest rohkem et kaitsat end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu Spekulatiivne varu – varud mida omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine Hooajaline varu – spekulatiivse varu vorm, varude akumuleerimine enne hooaja algust Seisev varu – varud mille järele on nõudlus teatud perioodi jooksul puudunud Varude juhtmise põhimõtted sõltuvad suures osas nõudluse iseloomust. On olemas sõltuv ja
seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad varude liigid tekke ja funktsiooni järgi · Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni · Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). · Tellimuspartii varu (lot-size inventory) tagajärg, kui ,,suurem on odavam" printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. · Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust
asukohast teise võtab aega. Kui liikumine on aeglane ja/või toimub kaugete vahemaade taha, võib tooteartikli transiitvaru suurus ületada ladustamiskohtades hoiundatava varu suuruse. Transiitvarusid võidakse arvestada kasutusvaru (sellevõrra suurendatud) osana, kuid säilituskulude arvestamisel tuleb neid arvestada lähetamiskohas asuvana. Reservvaru (safety stock) – Varud, omatakse tavavajadusest (kasutusvarust) rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise (keskmist ületava nõudluse) või tarnete ebakindluse (hilinemise) vastu. Reservvaru suurus sõltub nõudluse kõikumise ulatusest, varude täiendamise täitmisajast ja plaanitud tarnevõimest. Spekulatiivne varu (speculative stock) – Varud, mida omatakse muudel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine. Näiteks võib
piiranguks. (mõttekoht: munad VS arbuusid) 6. Kui artikkel on piisavalt odav, et puhvervaru ei seo ebamõistlikult palju kapitali (mõttekoht: suhkur VS kokaiin) 82. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgi: • Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) – rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni • Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). • Tellimuspartii varu (lot-size inventory) – tagajärg, kui „suurem on odavam“ printsiibil on ostetud rohkem kui kasutusvaru ja turvavaru vajavad. • Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) – varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust
annaabi.ee 
