ja tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Ka suhteliselt suletud Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Looded saavad oma energia Maa pöörlemisenergiast, nende tekitamiseks kulub 2 miljonit megavatti, mis on ligikaudu võrdne maailma elektritarbimisega. Loodetele (peale vee ka Maa muud osised) kuluva energiakao tõttu aeglustub Maa pöörlemiskiirus 0,0016 s sajandis (seega ööpäev pikeneb) ning Kuu kaugeneb Maast 3 cm aastas. Selle protsessi tulemusena ühtlustub Maa tiirlemisperiood Kuu tiirlemisperioodiga ja kauges tulevikus jõuab ööpäeva pikkus lõpuks 55 tunnini
Shepherds Flat Wind Farm; Alta Wind Energy Ookean 97,5. Magevesi 2,5%, pinna ja Centre (AWEC)- Suurimad 8/10 asuvad USas atmosfääris olev vesi 0,4%. 42. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. 286,45 MW Eestis aaastas. Paldiski, Narva, Aulepa, Viru-Nigula. Kaasaegsed avameretuulikud on olulised vaate mõjutajad: · kuni 16 km kaugusel rannikust · tavavaatlejale märgatavad kuni 29 km kaugusel · Kohati on sellised tuulepargid palja silmaga nähtavad ka 42 km kauguselt ning tuulikute labade liikumist oli võimalik näha kuni 39 km kauguselt. Suur müratase.
Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete kõrgus küündib 15 meetrini. (Vaher, 2010, lk 80) Eestis ei saa loodete energiat kasutada, sest Soome lahes on looded kõigest 4–5 sentimeetri suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. 1.7. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks, näiteks vesiveskites, või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades, mida on nimetatud ka hüdroelektrienergiaks. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see
annaabi.ee 
