psühhofüüsiliste süsteemide dünaamiline organisatsioon, mis määravad tema unikaalse kohanemise keskkonnaga. • Guilford: Võti isiksuse juurde peitub individuaalsetes erinevustes. Indiviidi isiksus on tema omaduste unikaalne konfiguratsioon. Isiksuse tavateooriad: isiksusepsühholoogia erinevaid teooriaid, kui mitte ühtegi täielikku isiksuse teooriat. Tavateooriad vastavad küsimustele, millele pole teaduslikku ainuõiget vastust. Nt: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck). Meetodid: • Uurimismeetodid -‐ Eksperiment, pseudoeksperiment; vaatlus, intervjuu, küsimustik,
Piaget kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetmise abil.Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni ja akoddodatsiooni vahendusel.Laste mõtlemine on operatsioonieelses staadiumis egotsentriline.Võgotski järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt , nendevaheline soetus tekib alles hiljem.Egotsentriline kõne muutub hiljem sisekõneks.Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused ehk tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Erik H.Eriksoni järgi võib isiksuse psühhosotiaalses arengus välja tuua 8 astet. Tüdrukutel ja naistel on tavaliselt paremini arenenud keelelised , poistel ja meestel aga ruumilised-visuaalsed võimed. Meeste ja naiste käitumise erinevused tulenevad tavaliselt kasvatusest. Nii kujuneb paljudel meestel välja arusaam endast kui sõltumatust minast,
teiste elud ohtu seab. Mässu uurimused on näidanud, et võimule astutakse vastu, kui saadakse aru, et inimestega manipuleeritakse, et midagi ebamoraalset korda saata. Grupiprotsesside uurimused hõlmavad uuringuid grupi polariseerumisest ja grupimõtlemisest. Liidriksoleku uuringud on leidnud, et grupid valivad liidreid ülesandest lähtuvalt. 4. Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted Teiste tajumine on protsess, mida mõjutavad isiksuse tavateooriad ja stereotüübid, isiklikud konstruktsioonid, esmamõjud ja mälestused teistest. Enesetaju teooria väidab, et ennast õpime tundma end ise kõrvalt jälgides. Enesetõhususe teooria väidab, et meie käitumist mõjutavad uskumused selle kohta, milles ennast kompententseks peame. Inimestevahelise veetluse uurimused on välja toonud füüsilise veetluse, sarnasuse ja täiendavuse, tutvuse, läheduse ja vastatikuse meeldimise ning eksklikkuse. Veetluse
Kui Piaget pidas laste omaette rääkimist nende enesekesksuse väljenduseks, siis Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt, operatsioonieelsel perioodil on see peamiselt sotsiaalset laadi konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab see sisekõne vormi. · Nüüdisaja uurimused näitavad, et lapsed suudavad siiski rohkem, kui Piaget ja Võgotski seda arvasid, neil on olemas mingid teadmised maailma kohta tavateooriad, mis natukene erinevad õigetest teaduslikest tõdedest. · Fluiidne intelligentsus on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäragaa, siia alla kuuluvad liigutuste kiirus, mälu ja üldistusvõime. · Kristalliseerunud intellignetsus omandatakse hariduse ja igapäevaelu kaudu, võime leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme. · Kristalliseerunud intelligentsus on kõrgem vanematel, fluiidne intelligentsus noorematel täiskasvanutel
Pärast viiendat eluaastat tekkinud kahjustuse korral kõne funktsioonid enam nii kergesti ei taastu. Tunnetuslik e kognitiivne areng ARENGU ASTMED E STAADIUMID Mõtlemise ja keele areng Väikelapse mõtlemine ja keel arenevad paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Egotsentriline kõne on algul sotsiaalset laadi, hiljem muutub sisekõneks. Tänapäeval ollakse seisukohal, et juba väikestel lastel on asjade kohta olemas oma teoreetilised ettekujutused e tavateooriad. Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ülesannete sooritamise kiirus võib langeda. Samas muutuvad oluliseks kogemuste kaudu tekkivad seosed teadmiste vahel. Vaimsete võimete säilitamiseks on üks oluline tegur nii noorte kui eakate puhul oma vaimsete võimete kasutamine. Psühhosotsiaalne areng . Mehe ja naise erinevused Tänapäeva üldise arusaama kohaselt võivad mehelikud ja naiselikud omadused olla koos ka ühes inimeses.
- Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest - Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoor moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast, sotsiaalselt soovitav vastamine, bluffimine, spikerdamine Intelligentsuse ja isiksuse tavateooriad - Intelligentsus tavakeeles: viisakus, mitmekülgsed teadmised, eruditsioon - Isiksus tavakeeles: omapärasus, endale kindlaks jäämine Intelligentsuse tavateooriad Carol Dwerck - ’inkrementaalne’ ja ’entiteedi-teooria’; fikseeritud või kasvule orienteeritud mõttelaad/mõtteviis - Kes usuvad et intelligentsus võib suureneda need on paremini motiveeritud ning see motivatsioon on püsivam. Väljendub ka paremates saavutustes
· Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama · Inimesed räägivad isiksusest ka igapäevaelus ja neil on oma seletused isiksusega seotud nähtustele (st nähtustele, mida uurib isiksusepsühholoogia).
eelnevalt inimesed kuulevad jutte kus on analoogilisi lahendusi kasutatud. Tulemused vähi ülesande lahendamisel paranesid ki katseisikutel soovitati seda juttu lahendamisel arvestada. Kui vihjet ei antud paranesid tulemused vähem. Inimesed ei suuda tihti ise kauget analoogiat näha. Samuti kiputakse analoogiaid valima väliste tunnuste järgi mitte sisemiste printsiipide alusel. Mentaalsed mudelid, tavateooriad ja väärmõisted - 1983 2 raamatut „mentaal models“ Genter & Stevens, Johnson-Laird Johnson-Lairdi raamatus on sitatud üldine teooria inimese mõtlemisest – inimesed, opereerides sümbolitega, modelleerivad reaalsust ja loovad selle kirjeldamiseks mentaalseid mudeleid - Mudelid ei ole täiesti täpsed ega vasta modelleeritavale täiuslikult aga on probleemide lahendamisel kasulikud - Mudelid on ajutised, neid luuakse konkreetse ülesande lahendamiseks
Teen ettepaneku edasiseks suhtluseks? Teise inimese hindamine sõltub muuhulgas ka hindajast: -Milline on tema emotsionaalne seisund -Millise tegevusega on ta hõivatud -Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head -Millised on eelnevad suhted tajutavaga -Millised on tajuja ja tajutava rollid Taju mehhanismid: skeemid -Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955) Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned - Maier (1955) rolli kirjeldused kesksete joontena -Rosenberg, Nelson, Vivekanethan (1968) kaks hinnangulist põhidimensiooni: intellektuaalne, sotsiaalne – kui tark, kui seltskondlik? - Mida atraktiivsem on inimene, seda enam hinnatakse teda edukaks, enesekindlaks, sõbralikuks, intelligentseks, loovaks, põnevaks, seltskondlikuks (seosed 0.70 – 0.90) Taju mehhanismid: esmamulje
teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid ajakirju, meetodeid ja kõiki neid valdkondi ja perioode on erineval määral läbi uuritud. Arengupsühholoogia rakendamisvõimalused Mõjutab ja annab teadmisi lastevanematele, õpetajatele, et missugune on eri vanuses inimene. Mõjutab seega laste kasvatamist kodus ja koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu. Annab teadmisi, kuivõrd on mingi oskus või vilumus lapsel arendatav. Tavateooriad (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) on kõikidel inimestel olemas, samas need ei pruugi kokku langeda teaduslike teooriatega. Esimesed suuremad teaduslikud teooriaid: 2 John Watson'i teooria (1920) kõik on lapsel õpitav. Laste suhtes soovitati olla nõudlik, karm ja külm. Teooriad sõltuvad sageli ajast ja üldisest kontekstist. 60ndatel muutus teooria käsitlus, nähti et lapsed on väga erineva temperamendiga
annaabi.ee 
