Sotsiaalne taju Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka
kuuni Puute tundlikkus oskus tuvastada esemeid valmistamismaterjali järgi Realism teatud kujutluste pidamine reaalsuseks Ruumilise taju areng Jälgimisoskuse ja silmamõõdu areng Sensomotoorne staadium kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata Sesnoorika areng oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks; mõtlemise ja kõne arenemiseks. Sisekõne Staadium arenemise aste, järk Tavateooria Temperament indiviidi tunde- ja käitumislaad, psüühiliste protsesside kiirusest ja rütmist, tundmuste püsivusest, tundlikkusest jms. tulenev isiksuse omadus Vastsündinu laps esimestel imikuea päevadel (kuni kümne päeva vanuseni)
arvestada. Uue info välistamine · Infot välistatakse teadlikult, väites, et see on väljaspool antud teooria kehtivuspiirkoda, mistõttu teooria ei peagi vastuolulist infot seletama. · Ka see viis ei vii teooria muutmisele. · Koolivälise ja koolisõpitava info eraldamine Uue info ümberseletamine, teooria perifeerne muutmine · Seletades ümber (muutes mõistetavamaks, tavapärasemaks) uut infot, saab säilitada oma tavateooria. · Erinevalt eitamisest nõustutakse siin, et info on selline, mida tuleb arvestada, kuid see ei vii veel oma teooria muutmisele. · Eriti lihtne on ümber seletada infot, mis on mitmeti mõistetav. · Lisaks uue info ümberseletamisele viib kooliõppimine tihti just teooria perifeerse muutmiseni ehk väärmõistete kujunemisele. Teooria muutumine · See tähendab muutust teooria tuumas. · Teaduse ajaloos on see pikaajaline protsess, millele
- Mulje kujunemine - inimese kohta olemuste kujundamine teda esmakordselt kohtades. Mulje kujunemise protsessi tegurid: 1) Enesemõistetava teooria - millised on isiksuse jooned ja millised neist tõenäolisemalt omavahel seostuvad. 2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste kohta. 4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida). - Isiksuse tavateooria - intuitiivsed ideed iseloomujoonte normaalsest kokkusobivusest, mis on aluseks tavaennustustele teiste inimeste ja nende tõenäolise loomuse kohta. - Enesestmõistetava isiksuseteooria - teooria, mis ennustab, et kui kellelgi on teatud iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni. Hinnangulised põhidimensioonid: 1) Hea sotsiaalne -> halb sotsiaalne. 2) Hea intellektuaalne -> halb intellektuaalne.
vahendiks. 6.Majanduspoliitika normatiivne ja positivistlik teooria. Normatiivne suund: milline peaks olema riigi majanduslik roll? Esiplaanil eesmärgi ja vahendi seosed. Positivistlik suund: kuidas tegelikult kujuneb riigi majanduslik aktiivsus? Esiplaanil inimeste tegelikud huvid 7.Tehnokraatlik-elitaarne, sh kvantitatiivne majanduspoliitika. Kriitika. Tehnokraatlik-elitaarne – otsitakse antud eesmärkide saavutamiseks parimat Instrumentaariumi: 1.Tavateooria (Frisch, Tinbergen) 2. Eeldatakse ühiskondliku heaolu funktsiooni 3.Valitsus ja poliitikanõustajad on täielikult informeeritud ja heatahtlikud 4.Tuletavad optimaalse MP meetmete kompleksi, mille poliitikud ka ellu viivad 5.Variant: kvantitatiivne MPT Korrapoliitiline – otsitakse parimat majandussüsteemi. Kriitika: Ühiskondlikku heaolufunktsiooni ei saa tuletada individuaalsetest eelistustest; Heaolufunktsiooni ei saa empiiriliselt kontrollida; “Optimaalne” poliitika
annaabi.ee 
