Nimetu
Sõpruse silla eskiisprojekt, kus olulisemad põhimõtted ja silla asukoht juba paika pandi.
Edasise töö käigus esialgset lahendust mõnevõrra muudeti. Leningradis projekteerimise
tingisid silla gabariidid. Toonaste normide kohaselt tohtisid Eesti projekteerimisasutused
projekteerida sildu, mille pikkus jäi alla 100 meetri. Suuremate sildade projektid tuli nö
kohustuslikus korras tellida väljastpoolt.
Nõukogude aja sillaehituse puhul on üsna palju räägitud militaaraspektist. Tavatasandil
seostatakse nõukogude sillaehitust kui üledimensioneeritud ehitusmahtudega valdkonda, mille
esmaülesanne oli tagada sõjaaja vajadused. Sildade projekteerijad pidid küll arvestama
nõukogude sõjaväe rasketehnikaga, kuid midagi väga erakordset see siiski ei sisaldanud.
1970. ja 1980. aastatel kehtinud ehitusnormide järgi tuli sildade projekteerimisel lähtuda
kahest etteantud numbrist. Neist esimese puhul oli tegemist 60-tonnise tankiga, arvestuslik
koormus 12 tonni meetri kohta