Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal.
Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad Kokkutõmbumine on rütmiline. Üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub veri vatsakestesse. Vatsakesed 7 tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 8 SEOSED TEISTE ELUNDKONDADEGA
Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub verivatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 3. Seosed teiste elundkondadega. Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel. Ta: varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga;
Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes, sest veri voolab alati kõrgema rõhu all olevatest veresoontest sinna, kus on madalam vererõhk. SÜDAME TÖÖ On kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Kokkutõmbumine on rütmiline. Südame kokkutõmbumised ja lõtvumised toimuvad üldjuhul 50-75 korda minutis. Tavaseisundis tõmbuvad mõlemad kojad kokku 0,1 sekundiga, selle toimel valgub verivatsakestesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku 0,3 sekundiga ning sellele järgneb 0,4 sekundit kestev südame puhkusstaadium, mil süda on lõtvunud. Pulss on rütmiline liikumine, mida võime tunda piirkondades, kus arter on naha pinnale väga lähedal. 3. Seosed teiste elundkondadega. Vereringe elundkond seob kogu organismi elundkondi omavahel. Ta: varustab organismi kõiki osi vajalike toitainete ja hapnikuga;
Tervik on rohkem kui üksikosade summa (nt kapsapea). Gestaltteraapia- USA'st tulnud suund (kaasaegne) 3) Psühhoanalüütiline koolkond- sügav pshl. -> freudism (Freud lõi). See koolkond tegutseb siiani, eriti populaarne USA's. Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs -
annaabi.ee 
