takse nüüd Galilei relatiivsusprintsiibina." ( Ugaste 2001, 36-37 ). 50 1.2.1.4 Valguse kiirus Joonis 22 K liigub K` suhtes valguse kiirusega. Mida suurema kiirusega keha liigub K-s ( vaata ülal olevat joonist ), seda rohkem ,,eemaldub" ta K-st ja siirdub ( läheneb ) K´-le. Kuni lõpuks teatud kiirust ületades ta ,,lahkub" K-st ja siis asub keha juba K´-s. Selline ,,üleminek" K-st K´-i ( ehk tavaruumist hyperruumi ) avaldub liikumisel aja ja ruumi muundumistega ( see tähendab seda, et aeg aegleneb ja ruum pikkus lüheneb ). See on nii, sest K-s on aeg ja ruum, kuid K´-s neid ei eksisteeri. Hyperruumis on võimalik rännata ajas, kuid tavaruumis see ei ole võimalik. See on nagu keha liikumine ajast ja ruumist ajatusse ja ruumi- tusse. Ületades valguse kiirust ( vaakumis ), me rändame ajas toimub teleportatsioon.
Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist. Kasutades aga binoomilist ekspansiooni: ehk saame kinemaatilise teguri kirjutada kujul On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid: See oli siis nö. matemaatiline versioon aja aeglenemisest mis on tingitud kehade liikumiskii- ruse suurest kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Järgnevalt vaatame aga sama ruumiga pikkuse kontraktsiooni, mille korral keha liigub siis ruumist välja ruumitusse dimensi- ooni. Seda, mida avastas A. Einstein 1905. aastal erirelatiivsusteoorias, aja ja ruumi muundumised, oli nö. matemaatilised ,,vormid" aja ja ruumi kadumisest kehade suure liikumiskiiruse kasvu korral ehk siis siirdumisel tavaruumist hyperruumi. Need näitavad aja aeglenemist ( ehk aja kadumist ) ja
Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist. Kasutades aga binoomilist ekspansiooni: ehk saame kinemaatilise teguri kirjutada kujul On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid: See oli siis nö. matemaatiline versioon aja aeglenemisest – mis on tingitud kehade liikumiskii- ruse suurest kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Järgnevalt vaatame aga sama ruumiga – pikkuse kontraktsiooni, mille korral keha liigub siis ruumist välja – ruumitusse dimensi- ooni. Seda, mida avastas A. Einstein 1905. aastal erirelatiivsusteoorias, aja ja ruumi muundumised, oli nö. matemaatilised „vormid“ aja ja ruumi kadumisest kehade suure liikumiskiiruse kasvu korral ehk siis siirdumisel tavaruumist hyperruumi. Need näitavad aja aeglenemist ( ehk aja kadumist ) ja
annaabi.ee 
