1951. a. oli läbiuuritud üle 3 miljoni riigiteenistuja, kellest 2200 vallandati või sunniti ametist lahkuma. 1949. a. mõisteti 11 USA KP liiget süüdi valitsuse kukutamise vandenõu ettevalmistamises. 1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d.
1951. a. oli läbiuuritud üle 3 miljoni riigiteenistuja, kellest 2200 vallandati või sunniti ametist lahkuma. 1949. a. mõisteti 11 USA KP liiget süüdi valitsuse kukutamise vandenõu ettevalmistamises. 1950. a. paljastati NSVLi heaks luuranud ja tuumasaladusi edastanud USA-Inglise luurevõrk. Eisenhower (1953-1961, V) Pidurdamisdokriin asendati sõnades tagasitõrjumisdoktriiniga (roll back). Tegelikkuses väga karm ei oldud. Suuremat rolli pandi tuumarelvadele, kahandati väljaminekuid tavarelvastusele. Eesmärgiks oli ähvardav kaitsestrateegia, mitte vastulöök igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d.
esimesed sündmused andsid selgelt märku, et ta tahab senist joont muuta. Esimene suurem algatus, Sigade lahe dessant kukutamaks Castro valitsus, kukkus aga läbi ja seda võib mõnes mõttes pidada raketikriisi eelmänguks. Kennedy administratsiooni eesmärgiks oli luua strateegiad, mis looks muid võimalusi sõjaliselt peale viimsepäeva lahingu ja kapitulatsiooni, mida Eisenhoweri taktika ette nägi. Kennedy plaanis asetasid rohkem rõhku tavarelvastusele ning püüti leida piiramisvõimalusi tuumarelvade jaoks. Strateegia eesmärgiks oli et kui sõjaks peaks minema, siis USA saaks ise valida kuidas ja milliste relvadega võideldakse. Selle plaanis õnnestumiseks pidid tuumarelvad jääma ikkagi keskse ehk ameeriklaste kontrolli alla. 16 Tema strateegiat kutsuti 13 John F. Kennedy. Foreign Affairs. A democrat looks at foreign policy, 1957, lk. 3-4. [http://www.jstor.org/pss/20029261]. 14 Ibid., lk. 5-6. 15 James A
annaabi.ee 
