1983. aastal välja kuulutatud strateegiline kaitsealgatuse kava mõjus NSV Liidule eriti laastavalt. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, üritati küll Ühendriikidega sammu pidada, kuid lootusetult. Ühendriikidega sammu pidada üritades, pööras NSV Liit üha vähem tähelepanu oma armeele, mis oli nõrgenemas. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud ning NSV Liit polnud enam võimeline isegi tavarelvadega sõda pidama. 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et NSV Liit on kaotanud ootamatult lühikese ajaga suure osa oma rahvusvahelisest autoriteedist, majandus oli pankrotti läinud ning relvastus neelas tohutuid resursse. NSV Liit ei suutnud USA-ga enam ühes rütmis käia. Külma sõja võitjaks võib nimetada Ühendriike, kuid ka paljusid väiksemaid riike, kes saavutasid iseseisvuse. Varises kokku sotsialismileer ning langes Berliini müür.
aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada. NSV Liidu kaotus külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega
1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanika, katsed ameeriklastega sel ajal sammu pidada kukkusid läbi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimeline ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada. NSV Liit kaotas külmas sõjas. Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud Reaganit. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. Jõulise vastuse andmist takistas NSV Liidus vinduv sisepoliitiline kriis. 1980. aastate keskpaigas hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega
Kokkuvõttes viis USA majandussõda 1980. aastate keskpaigaks NSV Liidu pankrotti. Reagan alustas NSV Liidu lõplikuks nurkasurumiseks võidurelvastumist kõrgtehnoloogia vallas ja siin ei suutnud NSVL tõepoolest sammu pidada, Eriti laastavalt mõjus NSV Liidule 1983. aastal välja kuulutatud strateegilise kaitsealgatuse kava. Nn Tähtede sõda tekitas NSV Liidus paanika. 1980. keskpaigaks oli selge, et USA oli relvastuse võidujooksu võitnud. Lisaks ei suutnud NSVL isegi tavarelvadega sõda pidama ja tegevus Afganistanis lõpetati. November 1982 suri Breznev, tema järglaseks sai KGB esimees Juri Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSV Liidu arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumajandus oli ennast ammendanud. Andropovi järel, kes oli surmahaige, valiti NSV Liidu juhiks 72-aastane kehva tervisega Konstantin Tsernenko. Kuna kõikliidrid olid vanad ja kehvad, siis muutus NSVL maailma naerualuseks. Perestroika 1985
otsusest loobuma. NSV Liidu autoriteet oli seega saanud uue valusa hoobi. 1980. aastate keskpaigaks sai selgeks, et Ühendriigid on relvastuse võidujooksu võitnud. Katse konkureerida Ühendriikidega kõrgtehnoloogia vallas sundis NSV Liitu pöörama vähem tähelepanu armeele, mis hakkas nõrgenema. Seetõttu polnu NSV Liit 1980. aastate keskpaigaks enam võimelöine ka tavarelvadega sõda pidama ning Afganistani avantüür tuli lõpetada. NSV Liidu kaotus külmas sõjas Külma sõja ägenemine tabas NSV Liitu ootamatult. Nõukogude juhtkond oli alahinnanud nn kauboi Reaganit (nagu teda kunagiste filmirollide pärast pilgati) ega näinud tema võimuletulekus esialgu suurt ohtu. Seda suuremat paanikat tema edu tekitas. Esimest korda seisis NSV Liit vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise