Stress Tööstressi võivad arstidel põhjustada töö ühekülgsus, suurt tähelepanu nõudvad tegevused, suur vastutus inimeste eest, arstile väljastpoolt määratud töörütm, ametioskuste ületatav nõudmistetase, üksinda töötamine, õnnetusoht, tugev müra ja töövahendite puudulikkus, halvad suhted kolleegidega. Inglismaal arstide hulgas läbiviidud küsitluste alusel on viimase paarikümne aasta jooksul stressi all kannatavate arstide arv püsinud 28% ümber. Tavapopulatsioonis on see 18% (Firth- Cozens 2003). Stressis arstid teevad oma töös rohkem vigu ja seega halveneb ravikvaliteet. Vigade arv suureneb veelgi kui arstid on väljapuhkamata. Tööl võivad stressi põhjustada ka halvad suhted kaastöötajatega, mis häirib meeskonnatööd. Paremini läbisaavates kollektiivides on ka vähem stressis töötajaid, kuna personal toetab ja vajadusel abistab üksteist.
- Uued kulud tervishoiusüsteemis Somatisatsiooni tulemused - Meditsiinisüsteemi kõõmamine - Liigsed uuringud, protseduurid - Ravimite mittevajalik tarvitamine, kuritarvitamine, sõltuvus - Töövõimetus - Elukvaliteedi alanemine - Mõju perekondlikele ja sotsiaalsetele DISSOTSIATIIVSED HÄIRED - Dissotsiatsioon – võime teha mitut asja korraga - Tavaliselt tekivad mingi stressori järel, on ajaline seos. Dissotsiatsioon kui nähtus tavapopulatsioonis: - Unistamine - Hõivatud olemine - Autoga sõitmine Ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine - Mälu - Identsustunde - Vahetute aistingute - Liigutuste kontrolli vahel Dissotsiatsioon kui ajutine kaitsemehhanism, kuid hilisem vaimse funktsioonivõime vähendaja. Esialgu adaptiivne (vähendab traumast põhjustatud stressi). Traumamälestuse eripärane salvestamine ajus. Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime
annaabi.ee 
