kliima- ning teeoludele. Pikka aega piiras uute autode ostjaid teadmine, et Eesti populaarseimas autoklassis - väike keskklass ehk Opel Astra, Toyota Corolla, Ford Escort - tuleb ABS-pidurite eest maksta kopsakat lisaraha. Nüüd, kui enamik sõidukeid ostetakse liisinguga, on ABS muutunud suhteliselt kättesaadavaks. Võib aga öelda, et ABS-piduritega auto liisingumakse on umbes 100 krooni võrra suurem kui tavapiduritega samal mudelil. Seega võib julgelt väita, et üks tähelepanuväärsemaid leiutisi sõidukite turvalisuse vallas ei ole enam luksusese. ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle
del autodel ka piduriklotside suure kulumise ja pidurisüsteemi lekete eest. Kui piduripedaalile vajutamisel pedaal vajub põhja, on hüdrosüsteemis ilmselt õhk sees ja see tuleb viivitamatult lasta korrastada. Teel olles võiks aga pedaali "pumbata", pidurdada mootori abil ja kasutada pidurdamiseks seisupidurit. BLOKEERUMATUD PIDURID (ABS) Blokeerumatud pidurid väldivad rataste lukustumist auto pidurdamise ajal. Näiteks tavapiduritega pidurda- misel libedal teel tuleks piduripedaali katkendlikult vajutada, et rattad jääksid pidurdamise ajal pöörlema Tänu blokeerumatutele piduritele seda pole vaja teha ja auto on pidurdamise ajal juhitav. Samal ajal tuleb aga nimetada, et pidurdusteekond praktiliselt ei muutu (nii näiteks veekiilu tekkimisel blokeerimisvastane süsteem mingit abi ei annagi). Rataste blokeerumist väldivad vastavad elektroonilised seadmed. Blokeerimisvataste