Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Vanarahva ütluse järgi oli aganaleib nii kuid, et
sellele ei tohtinud lahtide sulega ligi minna võis põlema süttida.
Viljakusmaagias oli leibadel suur tähtsus, nagu ka viljakoristusel esimesena lõigatud viljavihul, millest
jahvatatud jahust küpsetati leibu ning erilisi jõululeibu, millele saartel anti tihti sea kuju (jõuluorikas). Neid
8
tavaliselt väikeseid tavandileibu on sageli nimetatud kakkudeks. Tehti ka mitmesuguseid erileibu, Lõuna-Eestis
kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu, peki- või lihatükke, porganeid, soolakala jne.
Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille tainas segati peti, rõõsa või hapupiimaga, kuid ka verega.
Jämedast nisujahust, osalt ka odrajahust tehti õllepärmiga kergitatud sepikut.
Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid)