surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. MIDA TEISED TEEVAD? Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse
sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli
surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki lühikese perioodi jooksul. Viisiga hingesantide laule on teada vähe. Refrääniks on uu-uu-uu, mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. Mall Hiiemäe peab võimalikuks, et komme ise on lauludest palju arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli.
kuni kevadtalveni. Suvel mängiti kiige ja jaanitule juures, vabasse loodusesse sobisid hästi kõik jooksu, ronimise ja tõste mängud. Tekkelooliselt liigitatakse laulumänge kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud. Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u 12.-14. sajandil, kuid mängud ise võivad olla vanemadki kui neid saatvad laulud. Mängulauludel on tavaliselt vanade töö- ja tavandilaulude või lastelaulude viis. Lauldi kas rühmana või eeslaulja ja kooriga, harvemini laulis peategelane üksi. Vanemate laulude sisu ja tegevus peegeldavad talurahva igapäevast eluolu, omavahelisi suhteid ja usundilisi kujutelmasid. Oletatakse, et vanasti oli laulumämgudel ka maagiline otstarve: nt mängulise võistluse abil võidi mõjutada kevade võitu talve üle, samuti töö jäljendamine võis soodustada selle õnnestumist. Seda kinnitab asjaolu, et mängimise
viisi kordab või jätkab koor. Koorist eraldub selgemini ühe laulja kõrge saatehääl killõ (tähendab `kile'). Alumised hääled võivad omakorda jaguneda, neist madalaima kohta öeldakse torrõ (`tore') . 5.4. Laulmine Rahvalaulud olid inimeste eluga tihedalt seotud, laul saatis inimest hällist hauani. Erinevaid laulutekste lauldi ühes piirkonnas sageli ühe ja sama viisiga, mida nimetatakse rühmaviisiks. Piirkonnas võis olla mitu rühmaviisi, näiteks uuem ja vanem, tavandilaulude ja lüüriliste laulude viis. Regilaule lauldi ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi. Koor ühines eeslauljaga seitsmendal silbil (viimasel värsijalal), samuti eeslaulja kooriga seda nähtust nimetatakse liegajus (vt näidet "Mul on väike vellekene"). Selline laulujärje ettehaaramine võimaldas kergemini õiget tooni ja rütmi tabada, et laulu katkematult jätkata. Koor sai kaasa laulda ka sõnu teadmata. Värsirea kordamise ajal
Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt. Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti meenutavad paljud neist meestelaulude tralliviise. Näide: Sõit-sõit-sõit Soorule Sõit-sõit-sõit Soorule, üle oja onule, läbi lepiku lillele, teed mööda tädile. Körb obu läheb körtsu ja lauk obu läheb linna, toob lapsel saia ja pika pudeliga piima. (Emmaste) 1.3.1 Onnimanni-laulud Onnimanni-laulud on ahellaulud, mis on üles ehitatud jätkuvärsiprintsiibil. Sageli pole
teisele. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita. Järgnevas näites kasutatakse paralleelselt nimetust jaanituli ja peetrituli, mis näitab, et sarnane tuletegemise ja laulmise komme oli tuntud ka peetripäeval. Näiteid Põhja- ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest. Põhja- ja Lääne-Eestis ei olnud eraldi jaanilaulude viise, vaid neid esitati harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga. Poissmeeste pidu http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=158 Õnnestunud pulma oluliseks eelduseks on ka üks meeldejääv poissmeeste pidu, mida tähistatakse kui peigmehe viimast õhtut vaba ning vallalisena. Mida taibukamad ja ettevõtlikumad on poissmehe sõbrad, seda huvitavam ning meeldejäävam saab see õhtu olema.
annaabi.ee 
