EL-i fookus õigusalases koostöös on raskel piiriülesel kuritegevusel. Euroopa Komisjon andis lahenduseks välja soft law instrumendi – käsiraamatu Euroopa vahistamismääruse kohta. Soovitusliku käsiraamatu kasutamine ei ole hea lahendus – kui raamotsus ei nõua proportsionaalsustesti, ei tohiks seda „jurude kirjutada“ käsiraamatu abil. Raamotsuse tekst vajaks muutusi, need tuleks sisse viia avalikku debatti ja seadusandlikku tavamenetlust kasutades. Keeldumine inimõiguste rikkumise kaalutlusel – eelduseks, et liikmesriik järgib inimõigusi, seda ei kontrollita vahistamismääruse menetluses, kuna liikmesriigid alluvad EIKi kontrollile. Raamotsuse preambulas erand p. 12. Lisaks preambula p. 13. Euroopa Kohus: Radu, Melloni jt lahendites on kinnitanud, et juhinduda tuleb vastastikusest tunnustamisest ja usaldusest, inimõiguste järgimist kahtluse alla ei seata. (Meenuta õigusalase koostöö seminari slaide).
arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Aasta ajakava ELi õigusaktide menetlemine Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas (näiteks tarbijakaitse ja keskkond) koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks (varasem kaasotsustamismenetlus). Vastavalt Lissaboni lepingule suureneb selliste poliitikavaldkondade hulk, mille puhul rakendatakse seadusandlikku tavamenetlust. See annab parlamendile rohkem mõjuvõimu õigusaktide sisu määramisel valdkondades, mis käsitlevad põllumajandust, energeetikat, sisserännet ja ELi rahalisi vahendeid. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Demokraatlik järelevalve Parlament rakendab oma mõju teiste Euroopa institutsioonde üle mitmel moel. Enne komisjoni uue koosseisu üks volinik igast ELi 27 liikmesriigist ametisse määramist
annaabi.ee 
