erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised tekkida arusaamadel, kelle kasuks otsustada, kujuneb mõttekeskkond, mille üle ühiselt arutleda: keda valida ja keda mitte. Niisuguste uudiste juures on tähtis värskus, sest vaevalt keegi tahab kuulata / lugeda/ vaadata vanu lubadusi. Kõvu uudiseid leidub enamasti kvaliteetajalehtedes/ ajakirjades, mille lugemiseks on vaja enam eriteadmisi, kui seda on tavalugejal. Näiteks majandusinimestel Börs, põllumajandustöötajatel Maamajandus, Tehnika ja Tootmine. Kõigile mõistetavalt 8 kajastatakse niisuguseid uudiseid eelkõige ajalehes Maaleht ja laiale lugejaskonnale Õhtulehes. Et ajalehed peavad vastutama neis avaldatu eest, on asjakohane peatuda mõistel poliitiline korrektsus. Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti
Metatunnetus peaks meile andma abi siis, kui oleme hätta jäänud, ei saa täpselt aru, mida see või teine tähendab, siis me peame seda kõigepealt märkama. Seda võimaldab metateadlikkus, võimaldab leida need probleemid, kus me aru ei saa, kus me oleme lugemisega hädas. Edasi see, mida teha selleks, et ikkagi aru saada, kas ma pean kuskilt küsima, kas ma pean varasemaid lauseid uuesti üle lugema, kas ma pean kusagilt midagi järeldama või mida teha selleks, et end aidata. Tavalugejal ka juhtub, et loete, et mingist asjast ei saa aru. Saate sellest aru ja oskate hinnata seda, kuhuni saite tekstist aru. Võib-olla läks tähelepanu kõrvale, oluline info jäi vahele ja enam ei mõista. Saate tagasi minna sinnani, kuhuni mõistsite, mõelda selle üle, miks te ei mõistnud ja ennast aidata, et mõista. Taolisi eneseabistamise juhte metavõimekusest tulenevalt ei suuda lugemisraskustega lapsed kasutada. Nemad enamasti