tihti kreeklastele pentsikutena tundunud uskumustest, mis pidid ka kreeklaste endi traditsioonilisi uskumusi laskma paista ajalooliselt juhuslike nähtustena ja mitte ainuõige tõe väljendustena. Sellega valmistati ette järeldust, et väidetavalt jumalate poolt kehtestatud tavad ja kombed on tegelikult inimeste endi poolt kehtestatud. Aga seda, mida inimene on kehtestanud, võib inimene ka teisiti kehtestada. Siit tavakriitika – normi traditsioonipärasus ei ole piisavaks argumendiks selle kasuks, et norm peaks kehtima, vaid alati on õigustatud küsimus – miks peaks kehtima just selline norm? Ja siit kerkib omakorda küsimus – kui normide kehtivust ei saa tuletada jumalate tahtest ega traditsioonist, siis milline on õiguspäraste normide tegelik allikas. Sellele viitab neljas Protagoraselt säilinud fragment: Mis ühele polis`ele tundub õiglane ja ilus, see seda talle ka on,
annaabi.ee 
