Keeleteaduse alused
arvesse kõneleja eesmärke
käändegrammatikateooria- selle järgi on iga lause tuumaks mingit protsessi või seisundit
väljendav verbaalne (tegusõnaline) osa ja seda täiendab verbi sisust sõltuv hulk erinevaid
nominaalseid (käändsõnalisi) elemente, millest igal on oma, terviku seisukohast piiritletav
tähendusfunktsioon. Termin kääne tähendab selles seoses semantilist rolli või
tähendusfunktsiooni, mitte konkreetset käändevormi nagu tavagrammatikas.
labiaal- kui sulg või müratekitav koht on huultel
langue- keel
larüngaal- kõris asuv konsonant
lateraal- õhuvool on konsonandi tekitamisel suunatud külgedele
lausesemantika- uurib süntagmaatilisi tähendussuhteid ehk seda mis tähendused tekivad
sõnade ühendamisel
lausung- tähistab suulises kõnes lausele vastavat süntaktilist tervikut
lekseem- sõna kui sõnaraamatu või sõnavara üksus
leksikaalne morfoloogia- sõnamoodustusõpetus
leksikograafia- sõnavara sõnaraamatukirjeldus
annaabi.ee 
