kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. · Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. · Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. · Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu
Klaaskiud on leelisekindlad ega korrodeeru. 2.4.6 ISETEIHENEV BETOON (ITB) Isetihenev betoon voolab oma kõrge voolavuse tõttu paika ja tiheneb enda raskuse mõjul ning seetõttu pole vaja teda täiendavalt tihendada. Isetihenevas betoonis ei esine ka kihistumist kukkumise mõjul. Betooni pinnad on ITB-l võrreldes tavabetooniga tunduvalt parema väljanägemisega. Takistusest möödavoolamiseks ei tohi betoon takerduda näiteks tiheda asetusega sarruste taha. Erinevalt tavabetoonist iseloomustatakse ITB segu töödeldavust koonuse vajumise asemel koonuse laialivalgumisega. ITB kõrge voolavus ei avalda mõju tema lõpptugevusele. ITB voolavus saavutatakse superplastifikaatorite kasutamise, peenosakeste (alla 0,08 mm) hulga suurendamise ja paksendajate ehk kolloidide lisamisega. ITB vajab spetsiaalset betoonisegu koosseisu projekteerimist. Põhilised komponendid on ITB puhul samad, mis tavabetoonil, kuid need on erinevalt projekteeritud ja lisatud spetsiaalseid lisaaineid
Liikuma sundiv joud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus markimisvaarselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka voi kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polusahhariidid voi mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid katkevad endas ka viskoossust tostva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni voime voolata takistustest mooda vaheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on pohimotteliselt voimalik, kui on tegu vaikese armeerimistihedusega. Betooni vertikaalpinnad on vorreldes tavabetoonpindadega margatavalt parema valjanagemisega. Betoonisegu hind on tavabetooni omast monevorra korgem
superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka vis- koossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega.
Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimis- väärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. 15 Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. · Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. · Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. · Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega.
*Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. *Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. *Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. *Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või
Liikuma sundiv jõud minimeeritakse superplastifikaatoritega. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8...16 (20) mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega.