Kellelegi ei öeldud kunagi ära. Vastupidi, servid (pärisorised talupojad) või vabad, vaesed või rikkad - kõik ilma vahet tegemata olid valgustatud selle vennaarmastuse ilmingust. Paljud neist, olles vaesed, said kloostrist ka toidu." Seega nendes väikestes koolides võisid kõrvuti istuda väga erinevatest perekondadest pärit poisikesed. Kuidas nad omavahel hakkama said ja kas kooli saatsid oma lapsi pea kõik talupojad või väga üksikud, sellest me kahjuks ei tea midagi. Meie tavaarvamus on, et neid õpetati lugema, kuna see on meie jaoks elementaarhariduse algus. Kuid ainsaks keeleks, milles tol ajal oli võimalik lugema õppida, oli ladina keel. Kas see tähendab, et neile poistele õpetati ladina keelt? Me teame teistest allikatest, et kogu õpetamine oli suuline. Tegelikult võis see sisaldada mingi kogumi peast arvutamist ning eelkõige usuõpetuse elementaarseid aluseid, palvete päheõppimist, jutustusi Pühakirjast, pühakute elulugudest jms
millelegi täielikult mittemateriaalsele. Sellele räägib vastu consensus omnium, mis kinnitab vaimu mittemateriaalsust, kuigi kõik on nõus sellega, et tal on ka täiesti omaette reaalsus olemas. Siiski ei ole kerge näha seda, miks meie hüpoteetiline ,,mateeria", mis näeb välja päris erinev sellest, mis ta oli kolmkümmend aastat tagasi, peaks ükspäinis olema tõeline ning vaim mitte. Kuigi idee millegi mittemateriaalsusest ei välista iseenesest selle tõelisust, siis tavaarvamus reeglina seostab tõelisust materiaalsusega. Vaim ning mateeria võivad väga hästi olla ühe ja sama üleloomuliku olevuse avaldumisvormid. Näiteks ütlevad tantristid paljuski õigusega, et mateeria pole miski muu kui Jumala mõtete konkreetsus. Kogu vahetu reaalsus on teadliku sisuga psüühiline reaalsus, mida liigitatakse vastavalt vajadusele kas vaimsest või füüsilisest allikast pärinevaks." (JUNG1986: 90) On tähtis mõista Jungi sellist vaadet asjadele
annaabi.ee 
