3. Mis pole vajalik, on kahjulik. 4. Mõttekordusi mitte kasutada. 5. Reporter ei pea tegema lugeja eest järeldusi. 6. Uudis ei salli kõrvalpõikeid. Sõna ja lause 1. Tuleb kasutada igapäevaseid sõnu, mis on lühemad kui haruldased sõnad. 2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning nimisõna ja kaassõna ühendid käände asemel. 6. Sõnade arvu aitab vähendada lauselühendite asendamine verbidega. 7. Lausete lühendamiseks saab kasutada täiendkõrvallause asendamist täiendiga. Elavus, veenvus ja isikulisus – inimesed kasutavad suulise eravestluses palju teravamaid väljendeid kui kirjas
ei saaks loogilisest tuletusest iialgi teada midagi, millest ta juba täiesti teadlik ei oleks. Ent meie intellekt ei ole sellel tasemel. Me suudame oma definitsioonide järeldusist ühe pilguga kind- laks teha ainult tibatillukese osa. Isegi nii lihtne tautoloogia nagu `91 × 79 = 7189' jääb väljapoole meie vahetu taipamise piire. Et end veenda, et `7189' on sünonüümne `91 × 79'-ga, peame võtma appi arvutamise, mis on lihtsalt tautoloogilise teisenda- mise protsess -- s.t protsess, mille abil me muudame väljendite kuju, ilma et muudaksime nende tähendust. Korrutustabelid on reeglid selle protsessi sooritamiseks aritmeetikas, niisamuti nagu 5 Varasemais väljaandeis seisis ekslikult "tõene n korral, kui see on tõene n+1 korral". 6 Vrd Hahn s.a.: 18. "Ein allwissendes Wesen braucht keine Lo- gik und keine Mathematik." (Kõiketeadev olend ei vaja loogikat ega matemaatikat.)
viitab kuritegelik käitumine (nt käitumise vastavus keskklassi ootustele,respondendi staatus). Niisuguse terminoloogilise segaduse vähendamiseks on soovitatud intelligentsuse koefitsiendi asemel kasutusele võtta psühhomeetrilise intelligentsuse mõiste. Selle all mõistetakse konkreetset tulemust,mis on saadud mingil viisil vaimseid võimeid mõõtes,10 ehk siis jõutud tagasi vana hea tautoloogilise definitsiooni juurde: ,,Intelligentsus on isiksuse omadus, mida mõõdetakse intelligentsuse testidega".Tõepoolest, intelligentsus on paljuski üldmõiste ja võib rääkida andekuse eri liikidest (nt matemaatiline, muusikaline, verbaalne andekus). Alates 1930.aastate lõpust kasutatakse laialdaselt D. Wechsleri metoodikat ning selle nüüdisaegsemaid versioone,milles ei mõõdeta mitte ainult summaarset intelligentsi taset, vaid alatestid näitavad ka umbes 12 14 võimete komponenti
annaabi.ee 
