Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. Süsteemse mõtlemise mõiste Süsteemse mõtlemise põhialuseks on keskendumine aluspõhjustele ja muutuste jõududele ning seoste nägemise ja loomise võimele. Kõik on vastastikuses seoses: igal teol ja otsusel on vastastikused suhted. Süsteemse mõtlemise tulemusel ei otsita süüdlast, vaid probleemide algpõhjust ja lahendusi, et ennetada vigu tulevikus ja õppida vigadest ning kiiresti viia sisse muudatused vigade vältimiseks. Süsteemi mõiste
lihtlausetest. Jutustustes kasutas tüdruk ka üksikuid põimlauseid (ühes vahendatud jutustuses), rindlauseid ja koondlauseid. Semantilise sidususe analüüs Laura jaoks oli raske mõtete järjestamine. Laps toetus oma jutustustes piltidele ning nimetas eelkõige tegevusi pildil ( vt tabel 4). Seetõttu kannatas teksti sidusus, tekkisid mõttelüngad. Esinesid üneemid ning pausid lausungite vahel. Laps alustas juttu taustakirjeldust esitamata või tegelasi nimetamata. Tulemused on kooskõlas kirjanduse andmetega selle kohta, et AK lastele valmistab raskusi tegelaste nimetamine ja taustaelementide väljatoomine loo alguses (Botting, 2002). Konflikt/lahendus ei olnud loogiliselt esitatud. Nii vahendatud kui vahendamata jutustustuste makrostruktuuri analüüsi puhul selgus, et Laura jättis mainimata jutustuse sündmusi, tegelasi või sündmuspaika
määratleda, esmased piirid ehk skoop. See võib analüüsi edenedes muutuda. Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. ,,Ülalt-alla" lähenemine ,,Ülalt-alla" lähenemise eesmärk on kätte saada ettevõttega suhtlejad, nende infovajadused, mida ettevõte peab rahuldama ja kellelt ettevõte ise midagi vajab ja saama peab. Iseseisva töö kontekstis saab skoobi määratlemisega kätte üldvaates tausta, eesmärkide, tegutsejate, infovajaduste osa Kontrollküsimused skoobi määratlemisel ,,ülalt-alla" meetodiga:
3. Lõplikud järeldused Juhtkirjade ülesanne on veenda ja väljaandjate mõttemalli õigustada. Kui väljaandja ja avaliku elu tegelaste mõtteviis on sarnane, võidakse avaliku elu tegelaste käitumisviisi õigustada. Juhtkirja olulisim osa on sündmuse kirjeldus, mis asub enamasti juhtkirja alguses. Tuletatakse lugejale meelde, mida hindama hakatakse. Üldlevinud infole ei viidata eriti põhjalikult. Olukorra määratlemine on alati juhtkirja alguses, võib sisaldada taustakirjeldust. Tausta andmisel võib olla õpetlik funktsioon: õpetatakse ja selgitatakse, spekuleeritakse, hinnatakse või ennustatakse, mis võib juhtuma hakata pärast selliseid sündmusi või otsuseid. Meediatekstide ajastruktuurile on omane tulevikulisus. Mõnedes tekstides organiseerub tekst lineaarselt: algul räägitakse minevikusündmustest, jätkatakse olevikuseisukorraga ning viimaks seletatakse tuleviku võimalusi
annaabi.ee 
