VARAUUSAEG
andis Poola õigeusklikele ja protestantidele katoliiklastega võrdsed poliitilised õigused. See oli
vastuvõetamatu katoliku magnaatidele, kes vallandasid kodusõja, mida naaberriigid kasutasid ära
Poola siseasjadesse sekkumiseks. 1772. aastal korraldasid Venemaa, Preisimaa ja Austria Poola
esimese jagamise, mille tulemusel jäi Poola ilma 28% territooriumist ja 39% rahvastikust.
Rahvusvaheline üldsus suhtus toimunusse pigem heakskiidu kui taunimisega: läksid ju Poolast
eraldatud osad valgustatud valitsejate võimu alla. Nii kaotati Preisimaa kätte läinud endistel Poola
aladel koheselt pärisorjus ning alustati rahvahariduse edendamist.
1788. aastal kokku tulnud suur seim (Sejm Wielki) alustas riigis ulatuslikke reforme, mis tipnesid
3. mail 1791 konstitutsiooni vastuvõtmisega. Oma liberaalsuselt oli see võrreldav Ameerika
Ühendriikide põhiseaduse või Prantsusmaa revolutsioonilise ,,Inimese ja kodaniku õiguste
deklaratsiooniga"
annaabi.ee 
